Aguri sõnul on äritegevuse seisukohast Eestis peamiseks probleemiks riskipõhise lähenemise puudumine õigusloomes ja selle kohaldamisel - tulemuseks õigusloome ja rakenduspraktika, mis ei arvesta kohalikku konteksti ega tegelikku riski määra.

„Õigusaktide ja nende ülevõtmise läbivaks puudujäägiks on millegi formaalne ümber kirjutamine, mitte sisuline reguleerimine ja juhendamine. Seetõttu ei hakka need dokumendid ka elama ning jäävad ettevõtjatele arusaamatuks. Olukorrad, kus nõutakse protseduuri, kuid vajalik nõuete täitmise viis on ebaselge, lahendatakse jällegi selliselt, et kirjutatakse seaduses sätestatu parimal juhul enda sõnadega ümber ning nii jääbki ebaselgeks, kuidas ikkagi nõutut täita tuleks,“ selgitas Agur.

Teine ja veel suurem probleem on tema sõnul riskipõhise lähenemise puudumine regulatsioonide loomisel ja kohaldamisel. "Seda on eriti hästi näha näiteks rahapesu tõkestamise regulatsioonide loomise, ülikonservatiivse tõlgendamise ja kohaldamise kontekstis, millega sisuliselt halvatakse ka täiesti riskivabad välisinvesteeringud Eestisse,“ ütles Agur.