Erastamiskarussell on käima lükatud

Poderskis tõi ka esile, et seni on Balti riikides kommunaalinfrastruktuuri üleval hoitud suuresti ELi toetusrahadega. See pidu aga enam kaua ei kesta ja kapitali tuleb otsida mujalt. Nii muutub erastamise idee apetiitsemaks ka poliitikutele. Viimastele tuleb aga asju lihtsalt ja labaselt selgitada, kuna neil napib finantsteadmisi, tõdes Poderskis avameelselt. Lätis seisab erastamisel teel aga veelgi tõsisem takistus - nimelt on lõunanaabritel lausa seadusega keelatud osasid firmasid erakätesse anda.

Kui Leedus on teenäitajaks Vilnius, siis Baltikumis tervikuna ikka Eesti ja Tallinna Sadam. Nasdaqi esindaja Aščuks pani saalis olijatele südamele, et lõpuks käimatõmmatud erastamiskarussellil peatuda ei lastaks. "See oleks tragöödia," märkis ta.

Valdo Kalm vihjas detailidese laskumata igatahes, et meil käivad kardina taga endiselt ettevalmistused järgmiste riigifirmade börsile toomiseks. Muuseas - investoreid ei heidutanud tema sõnul läbirääkimiste perioodil sugugi Eestis kirgi kütnud korruptsiooniskandaal. "Olime väga läbipaistvad ja väga oluline oli ka see, et meil oli juba sõltumatu nõukogu," märkis ta.

Avalikkuse tähelepanu all pole aga vaid riigifirmad. Meedia huvi tõmbavad garanteeritult ligi ka ühinemiste ja ülevõtmistega seotud (kohtu)vaidlused (mõelgem kas või Olympicu ülevõtmisele). Ajakirjanike vältimiseks on üks nipp pidada vaidlusi vahekohtutes, mille istungikavad internetis üleval ei ripu. Arbitraažimenetluste võimalusi olid tutvustama kutsutud Soome juristid Heidi Merikalla-Teir ja Eva Storskrubb.

Lisaks diskreetsusele pakuvad vahekohtud ka kompetentsi. Stroskrubbi sõnul pole esimestes kohtuastmetes oskusteadmisi ülevõtmiste ja ühinemiste nüanssidest. "Parem on leida arbiiter, kes on kogenud ja saab ka äripoolest aru," soovitas Stroskrubb. Nii on ka lootust, et vaidlused lahendatakse kiiresti, kui kohtusüsteemis võivad need aastateks venima jääda. Merikalla-Teir sõnas, et Soome kaubanduskoja vahekohtus saadakse keskmiselt läbi 8 kuuga.

Konverentsile pani sõna otseses mõttes lõppakordi Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul. Investorist pianist kirjeldas hullumeelseid riske, mida ta aastaid tagasi vabriku enda kontrolli alla saamiseks võttis. "Ühel hetkel oli mul kaheksa krediitkaarti maxed out. Ei soovita kellelegi," muigas Laul.