Investeerige julgelt, sõda ei tule!

Henrik Igasta, Agnė Mažeikė, Guntars Krols, Adomas Navickas  Foto: Andres Haabu
Jaanus Vogelberg • 19. oktoober 2018
Jaga lugu:

Eile arutas mitusada investorit Baltimaadest ja mujalt Mustpeade majas, kas Eestisse ikka tasub investeerida ja mis riske tuleb julgetel silmas pidada.

Tänavusele Balti ühinemiste ja ülevõtmiste ja erakapitali foorumile (Baltic M&A and Private Equity Forum) kogunenute närve asus esimese hommikuse kõnelejana rahustama kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. "Minu ja teie tegevusalad on erinevad, aga meid ühendab vajadus tegeleda riskidega," sõnas riigikaitse asjatundja. Tema eesmärk oli kapitali veenda - Eesti ei kao kuhugi ja sõda ei tule, kuigi välismeediast selline mulje võib jääda.

Küll on maailm üldiselt muutunud ebastabiilseks paigaks, kus ebatraditsioonilisi rünnakuid võib ette tulla nii küber- kui reaalsfääris. Prikk tõi näiteks terroristid, kes infiltreeruvad Euroopasse suunduvatesse pagulasvoogudesse, aga ka rünnakud Ukraina riigi elektrisüsteemi pihta. Vene sõjaväge ta aga ei maininud.

"Balti riigid pole kunagi olnud turvalisemad, sest oleme teinud tarku otsuseid. Võin teile kinnitada, et sõjalise konflikti oht on äärmiselt madal," kinnitas ekspert. Eesti tugevuse, aga ka nõrkusena tõi ta välja riigi suure digitaliseerituse, mis muudab küberrünnakud ahvatlevaks.

Trump on meile kasulik

Eesti julgeolekut garanteerib Prikki sõnul endiselt vaid üks asi - kuulumine NATOsse. Liitlaste vägesid on kõiki kolme Balti riiki viimastel aastatel tublisti lisandunud, mille kõrval teeme ka ise investeeringuid. "Tahame muuta ennast "seedimatuks"," sõnas kantsler.

Prikki pinniti ka Trumpi osas. "Üks asi on kindel - ta on tõstnud Euroopa liitlaste teadlikkust sellest, mis on kaalul," sõnas kantsler. "Kindel on ka see, et Trump vihkab luusereid ja kaotamist. Kuni tema jaoks on Euroopa ja USA samas paadis olemine võit, ei ähvarda meid oht."

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk  Foto: Andres Haabu

Ehk ootamatult nimetas Prikk julgeolekuohuna ka WikiLeaksi. "Ma ei taha küll öelda klišeelikult, et kui see häälitseb nagu part ja kõnnib nagu part, siis...kuid WikiLeaksi tegevus on ühepoolne. Nad lekitavad materjali, mis on kahjulik Lääne väärtustele, aga nad pole huvitatud autokraatide ja diktaatorite dokumentide lekitamisest. Ütlen enesekindlalt, et nende selektiivsete lekete eesmärk on meie ühiskonna ühtsust nõrgestada," leidis Prikk.

"Uber on mull"

Ka esimeses paneelis oli julgeolekuküsimus teravalt üle. Välisinvestorid küsivad endiselt, ega Baltikumi oht ei ähvarda. "Huvitaval kombel pärast Trumpi valimist vähem, kuigi see pole minu hinnangul temaga seotud," märkis Superia Corporate Finance partner Henrik Igasta.

Tema sõnul on aga tehinguaktiivsus praegu Baltikumis kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Küsimus on vaid selles, kui kauaks. Igasta ennustas, et läheb veel aasta, enne kui "aken sulgub", seega on praegu õige aeg müümiseks. "Arvan, et oleme tsükli lõpus," tõdes ta. Saalis korraldatud välkhääletus näitas, et enamik kohalviibijaid usub samuti - vähemalt aasta püsib tehingute arv veel stabiilsena.

Mitmes paneelis toodi aga murekohana välja, et kuigi välisinvestoritest puudust pole, jääb vajaka kodumaistest. BaltCap Growth Fundi partner Heidi Kakko märkis, et tänavu on Eesti tehnoloogiafirmad tõstnud juba 310 miljonit eurot, millest vaid 4 miljonit on meie oma investorite raha. "Balti firmad ei suuda üldse osta," tõdes ta.

Samas paistab, et kogu maailmas on idufirmadesse voolamas juba liiga palju raha. "Me oleme selgelt mullis. Valuatsioonid tõusevad igal pool," märkis Kakko. Sama väitis oma esinemises ka suure kogemusega investor Ragnar Meitern, kelle sõnul on globaalset buumi tagant kütmas Saudi naftafondide raha. Mulli näitena tõi ta välja sõidujagamisfirma Uber, mille väärtus on hüppeliselt kasvanud. "Kui küsite mult, kust võiks tulla järgmine kriis, siis ma arvan, et siit," sõnas Meitern.

Investor Ragnar Meiterni sõnul on globaalset buumi tagant kütmas Saudi naftafondide raha.  Foto: Andres Haabu

Kust leida talente?

Paneelides oli teravalt üleval ka tööjõuküsimus. Üks asi on Tallinnas idufirma peakorter püsti panna, teine aga selle programmeerijatega mehitamine. Eestist neid peale ei kasva. "2020. aastaks on meil ITs puudu 8500 inimest. Pooled neist, kes meil IT õppima hakkavad, jätavad õpingud pooleli," luges Heidi Kakko üles karmid faktid.

Vastusena leiti ikka ja jälle - Valgevene ja Poola. Aga mitte ainult - üks võimalus on ka kaugtöö, mida Eestis kasutab näiteks Toggl. Ja lisaks Ida-Euroopale on meil aina rohkem näha ka teiste rahvuste esindajaid. "Näeme üha enam "värvilisi" inimesi. Värvilisemaks on läinud," sõnas Kakko.

Tarkvarafirma ZeroTurnaround ostnud USA ettevõtte Rogue Wave juht Brian Pierce aga ei väsinud Eesti töötajate tublidust kiitmast. "Siin on tehniliselt andekad ja hea keeleoskusega inimesed. Ja nad rügavad tööd teha. Teate, on riike, kus üle 4-5 tunni päevas töötamine on ületamatu takistus," märkis Pierce. Kõik pole siiski ideaalne - USAst Tallinnasse lendamine on endiselt parajalt ebamugav.

Tarkvarafirma ZeroTurnaround ostnud USA ettevõtte Rogue Wave juht Brian Pierce  Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:
Hetkel kuum