Kristjan Pruul • 12. november 2018
Jaga lugu:

Miks mitte puidust?

Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul võiks ehituses osakaalu vähemalt viis korda tõsta  Foto: Andras Kralla

Kingsepal olla katkised kingad ja saemees elab ilmselt paneelmajas, sest hoolimata tugevast metsa- ja puidusektorist jääb puidu kasutamine Eesti ehituses kogumahust mõne protsendi ulatusse.

Iseenesest on puitmajade rajamine sarnase probleemi ees kõigis Euroopa riikides, kuid suuremates linnades kasvavad mahud kiiremini. Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul on n-ö megatrende selle taga mitu.

"Puit oli ehitusmaterjalina jäänud tagaplaanile, sest ta ei võimaldanud lahendada selliseid sildeid või selliseid insenertehnilisi ülesandeid nagu kasvavate hoonemahtudega majades ja kasvavates linnades oli vaja. Nüüd on tehnoloogia areng aga puidu uuesti insenerilahenduste poolest uuesti konkurentsivõimeliseks teinud," räägib ta.

Lisaks tehnilistele omadustele pakub puidu kasutamine teisigi eeliseid: püstitusaeg on kiire, eriti tehases toodetud elementide puhul, ehitusprotsess pole nii mürarikas ning see võib just suurlinnades osutuda isegi väga oluliseks.

Soome puidutööstushiiu Metsä Woodi asepresident Mikko Saavalainen peab puitmaterjali isegi hinna poolest konkurentsivõimeliseks. "Puidu kasutamine teeb ehitamise kiiremaks ja aeg on raha. Elemendid tehakse valmis tehases ja pannakse platsil kokku nagu klotsid. Kui ehitusaeg tuleb aasta asemel pool aastat, siis see on oluline kokkuhoid," märkis Saavalainen (vt intervjuud kõrvalloos).

Saavalainen märkis puitarhitektuuri konverentsil, et tegemist on ka olulise keskkonnatemaatilise nähtusega. "Järgmise mõnekümne aasta jooksul ehitatakse maailmas sama palju maju kui kogu kogu senise ajaloo vältel kokku. Kui see jätkub ainult betooni ja terase põhjal, siis on tulemuseks ökoloogiline katastroof," ei olnud Saavalainen mustade värvidega kitsi.

Metsä Woodil on puidu ja selle keskkonnasõbralikkuse propageerimisel muidugi oma kasu mängus, kuid kõikvõimalike uute komposiitmaterjalide nagu ristkihtpuidu kohta arvavad ka looduskaitsjad, et nende materjalide ehituses kasutamine on ainus mõistlik viis, kuidas puiduga seotud süsinikku üleilmsest ringlusest kõrvale tõsta. Kõik ülejäänud puittooted on lihtsalt oluliselt lühema elueaga.

Ajasäästust hoolimata kallis

Kuigi tegemist on seega esmapilgul mitmel otstarbel säästu pakkuva materjaliga, on selle kasutusala seni jäänud ahtaks. Välja sõnul võiks Eestis puidu kasutamise ehitusmaht kasvada mõnelt protsendilt vähemalt kümnele. Selle aeglust selgitab aga seesama tehnoloogia uudsus.

Esiteks on aastakümneid arendatud betooni- ja terasepõhine ehitus kogu ehitusprotsessi üle võtnud: eelarvestajad teavad arvestada terase ja betooni kuluga, inseneridel on tüüplahendused ja standardid varnast võtta ja teadmatust võimalike riskide suhtes on oluliselt vähem kui vähemkasutatud puitmaterjalide puhul.

Merko Eesti juhatuse esimehe Keit Paali sõnul on Eestis täna võimalik puidul konkureerida teiste materjalidega ainult eramajade ehitusel. "Suuremate majade puhul läheb ehitusmaksumus kallimaks seoses keerulisemate sõlmelahenduste ja karmimate tuleohutusnõuete täitmisega," ütleb ta.

Konstruktsioonide kõrget hinda toob esile ka Nordeconi juhatuse liige Ando Voogma. "Aga ka puidu väiksem tulepüsivus võrreldes raudbetoonkonstruktsioonidega ning kõrgemate hoonete puhul puidu väiksem painde- ja survetugevus," ütles ta.

Teine küsimus on selles, kas lõppklient soovib tegelikult puidust maja või mitte. Eesti inimesed kipuvad kolme põrsakese muinasjutu mõjul, lihtsalt emotsiooni baasil eelistama kivist või betoonist maju," tõdes Merko Põhjamaade äriarendusjuht Andres Madalik.

Samas Voogma vaatab lootusrikkalt just uudse ristkihtpuidu poole, mida saab kandekonstruktsioonis kasutada, kuid seda on Eestis kasutatud vaid mõne maja puhul. "Puidu kasuks räägib kindlasti see, et tegemist on taastuva loodusvaraga ning kui puitkonstruktsioon jääb nähtavaks, siis puit on visuaalselt kena materjal ja puitu on lihtne lõppviimistleda," lisab ta.

Merko projektijuhi Alan Väli sõnul on küsimus ka tarnekindluses: "Eesti tingimustes on praegu aga sisuliselt vaid üks tehas (Arcwood), mis suudab Viimsi Riigigümnaasiumi suuruses hoonetele (Viimsi kool on tegelikult veel üsna väike hoone) piisava kiirusega piisavas koguses liimpuidust konstruktsioonielemente toota, mistõttu sõltub turg paljuski ühest tublist ettevõttest," märkis Väli.

Pealegi on Eestis oluliselt lihtsam leida kogemustega projekteerijad projekteerima teras- ja raudbetoonkonstruktsioone kui samas mastaabis puitkonstruktsioone, lisas ta.

Insenere tuleb koolitada ettevõttes sees

Inseneride puudus on ka puidutööstuses kaugele näha. "See ongi üks hästi suur probleem, sest inseneriõppe kavades on puit saanud vähem tähelepanu. Kuna tööstus põhineb betoonil ja terasel, siis on ka loomulik, et inimesed valmistuvad selle jaoks, kuhu nad turul praegustes tingimustes satuvad," räägib Henrik Välja, kelle sõnul on praegu lahendustena välja pakutud auhindu tehnikaülikooli magistritöödele, mis puiduga tegelevad, ning teisalt koolitavad sektori ettevõtted ka ise tööjõudu välja. "Neil on sisuliselt oma inseneribürood juba. Mõnel on meeskond juba päris suur, võib-olla kolmkümmend inseneri palgal," rääkis Välja.

Valmis insenerilahendused saavad tulla vaid ajaga, sama käib projekteerijate väljaõppe kohta. Üks probleem, mille Saavalainen seevastu välja toob, on see, et ehitusfirmadel soovitatakse kogu maja ehitada ainult puidust. "Me räägime liiga palju 100protsendilisest puidust majast. Ei, puitu tuleb kasutada seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Betooni ja terast jälle seal, kus seda kõige rohkem vaja on," ütles ta.

Kogemust pakuks suurem riigi tellimus

Puidu laiemat kasutamist tahaks iseenesest näha ka riik. Keskkonnaministeerium teatas, et nende järgmine suur hoone tellitakse puidust. "Loodame uudse energiatõhusa avaliku sektori büroohoone pilootprojektiga avastada uusi keskkonnasõbralikke lahendusi, mida oleks võimalik edaspidi rakendada uute hoonete kavandamisel laiemalt,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Riigi poole vaatab natuke ka metsa- ja puidutööstuse liit. Henrik Välja sõnul saaks riigi suurem tellimus kaasa aidata nii ekspordiks vajalike toodete arendusele kui ka referentshoonete püstitamisele.

"Kui puit muutub riiklike tellimuste osaks, siis harjumuspärased protsessid jõuavad ümber kujuneda ja ehitusettevõtted võtavad ka puidu rohkem omaks. Siis on ju palju lihtsam seda ka turutingimustel klientidele pakkuda ja jõuame ehitussektoris kõigile ühtlase mänguväljani," ütles ta.

Uku Sikk, Merko Eesti konstrueerimisosakonna tehnik

Konstruktori vaatest on puidu kui kodumaise ehitumaterjali kasutamine igati positiivne. Kasutatakse Eesti oma toormaterjali ja töödeldakse seda kohalikes tehastes, andes nii paljudele inimestele tööd.

Puit tekitab inimeses sooja looduslähedase tunde, tal on ruumis hea olla. Kui vaadata aasta puitehitise nominente, siis väiksemate hoonete puhul on tegemist järjest populaarsema konstruktsioonivalikuga.

Puitkonstruktsioonide kasutamine suurematel objektidel – tööstushoonete või büroohoonete puhul – ei ole Eestis väga tavapärane. Selleks on mitu põhjust. Suurema hoone puhul peab puidu kasutamiseks olema siiski eriline soov. Eks alati algab asi tellijast ja arhitekti soovist, kas eksponeerida huvitavat lahendust või teenida kiire kasum. Mõlema korraga saavutamine on omaette väljakutse.

Igal materjalil on temale sobilikud kasutuskohad ja temale omased piirangud. Selleks, et puidust suuri avasid sillata või kõrghooneid püstitada, tuleb koostada oluliselt keerukam konstruktiivne lahendus. See ei ole kindlasti võimatu, aga nagu kõikide erakordsete projektlahenduste puhul, tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks rohkem vaeva näha. Näiteks teeb puidu väike mahukaal keerukamaks nõutud helipidavuse tagamise ja kuna tegemist on ikkagi põleva materjaliga, siis tulenõuete täitmise tagamiseks tuleb puitkonstruktsioon tihtipeale katta vähem tuletundliku ehitusmaterjaliga.

Nõuetele vastava hoone projekteerimisel võib selguda, et enamik puitpindadest jääb kaetuks ning reaalsuses ei saagi kasutaja osa sellest hubasest tundest, mida puitmaterjal võiks ruumi tekitada. Teiseks on puitkonstruktsioonide ristlõiked suuremad ja võtavad hoones rohkem ruumi kui näiteks sama olukorra lahendamiseks kasutatud teraskonstruktsioonid.

Kokkuvõtlikult… Puidu kasutus on eri otstarbega hoonetes võimalik, teadvustada tuleb aga materjali eripärasid. Kui uued lahendused on aga sisse töötatud ning nende kasutamine õigustas end, tehakse sama ka edaspidi. Eks maailm pidevalt areneb ja töötatakse välja uusi ja paremaid lahendusi. Suund on kindlasti sinnapoole, et puitu hakatakse järjest rohkem kasutama.

Ärge tehke 100protsendilist puitmaja, tehke 40 protsentigi

Kahtlusega, et teadmised puitelementide kasutamise kohta ei ole võib-olla laiemalt leitavad, tegi Soome Metsä Wood portaali Open Source Wood, kus insenerid oma jooniseid teistega jagada saavad. Sellest, kas tegemist on pelgalt reklaamikampaaniaga, miks puitu ehitussektoris nii vähe kasutatakse ja millised on puiduga kaasnevad keskkonnatemaatilised küsimused, rääkis Tallinnas puitarhitektuuri konverentsil käinud Metsä Woodi asepresident Mikko Saavalainen intervjuus Äripäevale.

Miks te seda portaali teete? Kui see on reklaamikampaania, panna insenere teie toodetele mõtlema, siis küllap on see üks hea kampaania, aga kas te päriselt loodate ka suuremat tõmmet sel projektil?

Siiani on tulemused olnud julgustavad, aga muidugi tahame enamat. Näiteks arhitektidele on alati meeldinud oma tööd teistele näidata, inseneridele siiani vähem. Kui insener saab mingi kavandiga valmis, siis ta paneb selle kuhugi ära, sahtlisse või arhiivi. Võib juhtuda, et tahavadki, et töö tulemus jääks saladuseks, aga enamasti insenerid isegi ei mõtle sellele, üks töö on valmis, alustavad järgmise tööga.

Me püüamegi öelda neile, et vaadake oma arhiivi, vaadake, mida te olete kunagi loonud, ja jagage seda. See ei ole lihtne töö, aga me näeme, et see võtab vaikselt vedu, ja suurem edu võiks tuua kaasa midagi hoopis uut.

Aga mida on sellest võita neil inseneridel? Meediasektoris öeldaks selle kohta, et tegemist on "tasuta sisuga".

Paljud insenerid on ise tööandjad või töötavad võrdlemisi väikestes kontorites. Nii et neil on vaja uusi kliente, tuge, milleks neil võib-olla ei ole nii ohtralt võimalusi. Või viise enda esitlemiseks. Kui nad selles projektis kaasa löövad, siis me tavaliselt võtame nendega veel ühendust, võib-olla kirjutame artikli, räägime neist teistele. Inseneride ja nende klientide kokkusaamine ei ole alati lihtne, äkki meil on siin üks viisidest, kuidas seda paremaks teha.

Kas sellel portaalil on mingit ärilist võitu ka pakkuda, kas puiduinseneerias tüüplahenduste puudus on üldse mingi keti nõrk lüli?

Jah. See on pidev probleem, kellelgi tekib mõte, et ta tahaks “umbes sellist maja”, aga puudub kindlus, kas sellele ideele on vastu panna mingi tüüplahendus, ajapuudus on ka alati faktor. Open Source Wood portaali tegimegi sellepärast, et ei olnud sellist otsinguvõimalust, kus kiirelt leida, mis on võimalik ja mis mitte.

Mis on see hinnavahe, mis lõpuks on MetsäWoodi ja teiste sektori ettevõtete toodangul ja näiteks terasel, kui palju puit kallim on?

Raske öelda, me proovime seda kogu aeg välja arvutada, aga ei jõua kuidagi kindlale tulemusele, sest ehituses on nii palju muutujaid. Võtame tehasenäite: tehases on põhilised tingimused kogu aeg samad ja lihtne on mõõta, et saadi ütleme 1protsendiline efektiivsuse tõus.

Aga puit- ja tavaehituses on erinevused palju suuremad. Me võime võrrelda kuupmeetri hinda või jooksva meetri hinda, aga ehitamine on võimalik nii erinevatel viisidel, ühel juhul läheb puitu palju, teisel viisil saab seda väga palju kokku hoida.

Konverentsil Viimsi riigigümnaasiumi hoonest kõnelenud ministeeriumi inimesed ütlesid ka, et nad kartsid korralikku hinnatõusu võrreldes teiste tavalisel viisil ehitatud koolidega. Ja olid väga üllatunud, kui see koolimaja osutus tegelikult odavamaks.

Puidul on oma hind, aga kui seda õigesti kasutada, siis need kulud on konkurentsivõimelised. Üks oluline osa: see teeb ehitamise kiiremaks ja aeg on raha. Elemendid tehakse tehases ja pannakse platsil kokku nagu klotsid. Kui ehitusaeg tuleb aasta asemel pool aastat, siis see on oluline kokkuhoid.

Kas Soomes on puidust mitmekorruseliste hoonete ehitamine kasvanud?

See kasvab, aga osakaal on väike. Me peame seda kiirendama. Oluline on töötada koos ehitusfirmadega. Leida viis, kuidas nad saavad jätkata nagu praegu, aga võtta rohkem puitu juurde. Selle asemel et nõuda neilt kõige muutmist.

Me räägime liiga palju täielikult 100protsendilisest puidust majast. Ei, puitu tuleb kasutada seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Betooni ja terast jälle seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Aga puidu juurde võtmisel on võimalik säästa rahaliselt ning saavutada ka paremad ökoloogilised näitajad.

Märkisite ettekandes, et 40 protsenti puitu ühes hoones teeb selle süsinikuneutraalseks. Kas te näete, et avaliku sektori poliitika hakkab rohkem toetama seda, et puitu tuleks rohkem kasvatada.

Võib-olla tõesti. On palju linnu, mis deklareerivad, et nad tahavad saada süsinikuneutraalseks. Ja muutus ehituses oleks selleks suurepärane võimalus. See ei maksa midagi, tehnoloogia on olemas, tuleb lihtsalt otsus langetada.

Eestis on tugev metsasektor, on puidusektor, ehitame maju ka aga siis müüme kõik Norrasse, mida me saame Soomelt õppida?

Väljakutsed Soomes ja Eestis on sarnased. Meil on pikk traditsioon betooni ja terasega ehitamisel, aga me teame ka üsna palju puidust. Eestis on puidusektor väga tugevalt kasvanud, siin on palju häid ettevõtteid. Potentsiaal on teil olemas, aga ma ei tea kuidas asjad muutuma hakkavad. Äkki linnad peaksid rohkem kaasa mõtlema?

Vaja on avaliku sektori tõuget?

See on üks viis. Aga küsimus on ka meis endis, me peame puitelementide kasutamise muutma ehitusettevõtetele lihtsamaks, võib-olla tegema disainiprotsessi lihtsamaks.

Loodussäästlikusest rääkides: kui pikk on ühe Metsä Woodi puitdetaili eluiga?

Kui kaua selles süsinikku saab säilitada? Ehitise eluea jagu, see võib olla sadu aastaid. Nii kaua, kuni ehitis püsib.

On sellel mingeid taaskasutatavaid võimalusi?

See on veel suur küsimärk. Ma võin ju öelda, et kuulge, ma tulen 100 aasta pärast tagasi, ja kogun teilt meie puitdetailid kokku, aga äkki inimesed ei jää uskuma. Nii et mingit tsentraalset süsteemi ei ole ja praegu lähevad hooned ikkagi lihtsalt lammutamisele.

Teine küsimus on seotud metsa langetamisega puitdetailide jaoks. Metsä Woodil on toormeallikate kohta sertifikaat olemas, aga kui palju teil maailmaturul on probleeme kõlvatu konkurentsiga, kus tuleb võistelda (odavamate) puittoodetega, mis pärinevad täiesti tundmatutele raielangidelt, lageraiutud troopilistest metsadest?

Jätkusuutlik metsa majandamine on kogu meie äri täielik alus. Metsa eest peab hoolt kandma nii, et see jääb meist maha paremast seisus. Absoluutne lähteülesanne. Muidu ei oleks meil selles äris mitte midagi teha.

Samas metsad on eri maailma paikades erinevad. Põhjamaades kasvab metsa rohkem peale, kui kasutatakse, ja teistes maailma nurkades jääb seda vähemaks. See on kindlasti suur probleem. Aga nemad meiega ei konkureeri, sest lõunamaine puit ei ole sama kvaliteediga, seal ei saa päris sarnaseid tooteid teha nagu meil. Põhjamaades on see eelis, et puit kasvab aeglaselt, ja lõpptulemus on tugev ja kerge puit. Lõunamaine puit ei ole nii tugev.

Kui palju on üldse võimalik puitu ehitusse kasutusele võtta? Mingi hetk tuleb ju ikkagi piir ette.

Meil oleks võimalik seda osakaalu kasvatada väga palju. Täpseid numbreid peast öelda ei julge, aga suurusjärgus kasvab Soomes metsa igal aastal juurde 100 miljonit tihumeetrit, tööstusse läheb 60 miljonit. Võimalusi on.

Vähemalt pool sellest läheb tselluloositoodeteks?

Loomulikult, aga ehitusmaterjali mahtu saaks ikkagi kasvatada vähemalt poole võrra.

Jaga lugu:
Hetkel kuum