Valitsus lisas veel tervisekeskusi rajatavate nimekirja
Valitsuse tänase otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. Kahe taotlusvooru tulemusel rajatakse aastaks 2023 üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles pressiteates, et tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele rohkem teenuseid ja diagnostikavõimalusi. "Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi," selgitas minister.
Sotsiaalministeeriumi teatel lisatakse investeeringute kavasse ka projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.
Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on ca 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligikaudu 80 miljonit eurot.