Riigikontroll nahutab kohalikke infolehti

Riigikontrolli audit näitas, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes üsna palju, erinevas avaldumisvormis ja mitmes omavalitsuses.

Vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191 (kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul). Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses (haldusreformieelsetes piirides). Osa neist sõnumeist on selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.

Need sõnumid olid järgmised:

1)Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset.

Kokku 6 KOVis, 6 valla või linna infolehes ja 6 juhul. Vallavanema või volikogu esimehe kirjutistes üsna varjamatud üleskutsed hääletada konkreetse valimisliidu või erakonna poolt, mõnel juhul ka oma kandidaadinumbri lisamine kirjutistele.

2)Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid.

Kokku 2 KOVis, 3 valla või linna infolehes ja 9 juhul. Artiklis domineeris ühemõtteliselt kandidaadi positiivne iseloomustus (kui hea inimesega on tegu) või muud sisu selles ei olnudki. Eranditult positiivne iseloomustus oli tihti mitmetahuline ja põhines eri isikute ütlustel.

3)Poliitiliste konkurentide tasakaalustamata kritiseerimine.

See oli enim levinud probleem. Juhtumeid oli kokku 9 KOVis, 14 valla või linna infolehes ja 118 artiklis-karikatuuril. Võimuolijate poliitilistele konkurentidele suunatud ühekülgne kriitika, mis neid otsesõnu halvustab, näitab neid nõrgemana või loob neist muul moel negatiivse kuvandi, tekitades kõlvatut konkurentsi.

Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid põhjendada ei saa ega avalikku huvi nende tagant ei leia. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed.

Lisaks tuvastati auditi käigus piiripealseid või n-ö halli tsooni kuuluvaid juhtumeid, milles oli poliitilise motiveerituse märke, ent ei saa välistada seost omavalitsuse vajadustega. Näiteks omavalitsusjuhi kajastamise aktiivsuse tavatu kasv valimiste eel (näiteks vahetult valimiseelsel perioodil ilmuvad ühtäkki KOVi juhtide arvamusartiklid, mida varem ei olnud, või portreefotode esmakordne ilmumine arvamuslugude juurde või omavalitsusjuhtide kajastamine ühes lehenumbris korraga mitmel fotol), võimuolijate valitsemisperioodi töövõitude kokkuvõtted enne valimisi, omavalitsusjuhi korduv kiitmine tavapärases infovoos, omavalitsuses võimu teostava poliitilise ühenduse riigipoliitiliste seisukohtade kiitmine.

Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel KOVidel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks ja korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Kolleegiumis peaks olema esindatud ka opositsiooni liikmed ning sõltumatud eksperdid.

Riigikontrolli aruandele vastanud 65 KOVist oli soovituse rakendamisega põhimõtteliselt nõus 42 KOVi (65%).

Tallinn ja Loksa kui riigikontrolli määratluse järgi suurima probleemsete artiklite hulgaga omavalitsused ei jaganud enamasti riigikontrolli seisukohti, mis neid puudutasid. Tallinna linnapea leidis oma kirjalikus vastuses, et riigikontroll on võtnud endale riikliku tsensori rolli. „Tegemist oleks ohtliku tendentsiga, kui riigivõimu asutused hakkavad hindama ajakirjanike arvamuste ja ajakirjanduse sõnumite poliitilise korrektsuse ning mõtteviisi sobivuse üle,“ leidis linnapea.

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Iseenesest ei ole uudis, et avalike vahendite väärkasutamist poliitilistes erahuvides Eestis esineb. Sellele on osutatud varemgi, teiste seas riigikontroll. Käesolev audit annab teadmise, kuidas sellest on puudutatud kohalikud infolehed, ning näitab ühtlasi, et probleem on reaalne, põhimõtteline ja visa kaduma. „

Holmi sõnul ei arva riigikontroll, et probleemi lahendamiseks tuleks ilmtingimata täiendada seadusi. „Probleemi tuleb püüda lahendada eelkõige tõhusama kontrolli, nii välise järelevalve kui ka sisemise enesekontrolli kaudu,“ märkis ta.

Riigikontrolli auditit koos näidetega saad vaadata siit.