Äripäev • 12. detsember 2018
Jaga lugu:
Kolmapäeviti kestab riigikogu tööõhtu kuni päevakorra punktide lõppemiseni.  Foto: Raul Mee, Andres Haabu

Täna hääletatakse paika riigieelarve

Kolmapäeval hääletab riigikogu tuleva aasta riigieelarve poolt, oktoobrikuust riigikogus vähemusse jäänud koalitsioon lubas hääled kokku saada.

Tuleva aasta riigieelarve tulud on 11 miljardit eurot ja kasvavad võrreldes eelmise aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulud ja investeeringud on 2019. aastal kokku 11,3 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,2 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,1 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Keskerakond lubab üksmeelset hääletust

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on koalitsioon eelarve hääletusel üksmeelne ning kõigi eelduste kohaselt peab opositsioon taas kord mõru pilli alla neelama.

„Vaatamata mõne nädala tagusele valitsuskriisile seisab koalitsioon ühtselt järgmise aasta eelarve eest. Kuigi ajaloo suurim riigieelarve on opositsioonierakondadele vastukarva, siis on ka nemad sunnitud leebuma, sest Eestimaa inimesed on palgatõusu ootuses,“ sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu

Reformierakonna fraktsioon otsustas hääletada vastu

„Meid ei rahulda, et valitsus ei suuda ka kiire majanduskasvu ajal paremat kui elamist peost suhu ning jätab juba prognoositavaks halvemaks ajaks valmistumata,“ põhjendas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi otsust.

„Täiesti ambitsioonitu on eelarve ka kulutamise tõhusamaks muutmisel poolest. Toetuseta jäid meie ettepanekud alustada hariduse eestikeeseks muutmisega, klaarida ära piirikaubandus ja pensionide lisamaksustamine, tõsta teadus-arendustegevuse rahastust, kiirendada piiriehitust ning samuti tõsta üksi elava pensionäri toetust,“ lisas Ligi.

Ligi sõnul on eriti häbiväärne kümnete miljonite jagamine väljaspool elementaarseid riigi raha kasutamise reegleid ning riigikogulaste omakasu eesmärgil, viidates ühekordsetele regionaalsetele investeeringutele ehk "katuserahale", mida küll on jaganud iga valitsus.

Samuti Reformierakonda kuuluv riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd on seevastu korduvalt rõhutanud, et riigieelarves on põhjendamatud rahaeraldised Eesti Energiale. Esmaspäeval teatas Sõerd, et rahandusministrile esitatud arupärimisest selgus Eesti Energiasse riigieelarvega tehtava 143 miljoni eurose rahaeraldise põhjus – see on soov ettevõttest võetavad dividendid lähiaastatel kahekordistada.

“Rahaeraldise vajadus tuleneb mitte Eesti Energia investeeringutest, vaid hoopis soovist mitmekordistada ettevõttest võetav dividend. Kui järgmisel aastal võetakse Eesti Energiast dividendi 57 miljonit eurot, siis iga-aastane summa kasvab 2022. aastaks 118 miljoni euroni. Lisaks siia juurde, et 2021. aasta summa peaks olema isegi suurem kui ministri välja käidud 103 miljonit eurot. Teisisõnu kavatseb riik Eesti Energia dividendi lähiaastatel lausa kahekordistada,” lisas Sõerd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas