Maailma ootavad radikaalsed muutused

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- Aivar Hundimägi
- 4. jaanuar 2019 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailma ootavad radikaalsed muutused
Hiina rühib vääramatult oma eesmärgi poole saada aastaks 2050 maailma liidriks. Koos Venemaa mõjuvõimu laienemisega ja sündmustega Lähis-Idas on see pannud Lääne muretsema. Jõujoonte muutumine mõjutab otseselt ka Eesti tarbijaid ja ettevõtteid.
Naine pildistab kaubarongi, mis sõidab Hiina ja Suurbritannia vahet. Esimene selline liin avati 2017. aasta jaanuaris ja see oli üks märk Hiina soovist Lääne-Euroopaga tihedamaid majndussuhteid luua. Sõit Hiinast Yiwust Londonisse kestab 18 päeva, mille jooksul läbib rong seitset riiki ja 12 000 kilomeetrit. Foto: EPA
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson võrdles Hiina arengut loodusseadusega, mida pole võimalik ära kaotada – sellega tuleb õppida elama. Tema sõnul on riik selgelt välja öelnud oma eesmärgid – 2035. aastaks soovitakse olla maailma kõige innovatiivsem riik. 2050. aasta eesmärk on saada globaalseks liidriks, nii maailmamajanduses, poliitikas kui ka kaitsekulutustes.
"Ühendriigid tunnetavad, et nad kaotavad liidri rolli," ütles Mihkelson.
"Muidugi peab tunnistama, et Hiina on varastamises ja matkimises väga osav. Ka Eesti ettevõtted, näiteks Cleveron, on rääkinud sellest, kuidas tuleb Hiinaga ettevaatlik olla. Ekslik on aga see, et kasv tuleneb ainult tööstusspionaažist." Kui 2006. aastal ei olnud Hiinas ühtegi kiirrongiteed, siis praegu on neid vähemalt 22 000 kilomeetrit, nentis Mihkelson.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm lisas, et Hiina on suunanud oma tähelepanu pikaajalisele konkurentsivõimele. Fookuses on tehnoloogiline areng, innovatsioon, robootika, biomeditsiin, teenuste sektor ja e-kaubandus, millest tuleb ka tootlikkuse kasv.
Hiina esiletõusu üks märk on Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandussõda, mis toob mõlema hinnangul maailmas lähiajal suuri muutusi. "Positiivne on ehk see, et USA ja Euroopa Liit võivad tänu Hiinale saada üle vastastikusest kimbatusest," märkis Mihkelson.
Nii Palm kui ka Mihkelson arvavad, et tariifide osas on Hiinal oluliselt suurem huvi jõuda kokkuleppele. Mihkelsoni sõnul on Hiinal vaja praegu aega võita, sest globaalse liidri positsiooni pole veel saavutatud. "Hiina mängib pikka mängu ja vaevalt on neil huvi minna väga jõulisesse konflikti Ühendriikidega."
Üks Kanada diplomaat ütles mulle, et tariifid on nagu rämpstoit – alguses maitseb väga hästi ja tundub päris mõnus, aga järelmõjud võivad olla halvad. Tariifid saavad olema lühiajalised.
Marko Mihkelson
riigikogu väliskomisjoni esimees
Paraku peab nentima, et USA ja Hiina vaheline sõda on kõige rohkem löönud hoopis Euroopat. USA majanduse kasvu toetavad tugev eratarbimine ja teenuste sektor, Euroopas aga hakkas majandus nõrgenema juba lõppenud aasta alguses. Ei teatud, kas Euroopa autosektorile kehtestatakse sanktsioonid või mitte. "Kindlustunde indeks näitab praegu sisuliselt majanduse seisakut. Ka teenuste sektor võtab hoogu maha," ütles Palm.
Teisalt ei saa öelda, et Euroopat ähvardab majanduslangus. "Euroopa Keskpanga järgmise aasta kasvuprognoos on 1,7 protsenti, mis tähendab, et tööhõive ja palgad kasvavad edasi," rääkis Palm.
Hiina majanduskasv on aeglustuma hakanud, kuigi tempo on jätkuvalt kiire. Kui 2000. aastatel kasvas Hiina majandus aastas umbes 8–10 protsenti, siis viimastel aastatel on kasv aeglustunud 6–7 protsendini. "Põhiline langus on toimunud Hiina aktsiates," ütles Palm.
Fookuses on Brexit ja Itaalia
Kui vaadata lähemale, on Palmi ja Mihkelsoni sõnul praegu Euroopas kaks tähtsamat teemat: Brexit ja see, kuidas mõjutab Itaalia populistlik valitsus euroala majandust ning poliitilist seisu. "Brexiti leppeta lahkumine oleks suurim negatiivne sündmus," ütles Palm. "Itaalia on veidi mõistlikumas suunas liikunud, sest eelarve puudujääk pole enam nii suur."
"Kui küsida, mis juhtub Brexitiga, siis isegi Theresa May ei oska öelda, mis märtsis saama hakkab," ütles Mihkelson. Praeguste reeglite järgi peaks britid liidust lahkuma juba 29. märtsil. Briti nael on eurosse viimase pooleteise kuu jooksul langenud 4 protsenti. Viimase üheksa aasta madalaima taseme saavutamiseks peaks valuuta odavnema veel vaid 3 protsenti.
Itaalias toimuv paneb Mihkelsoni muretsema, sest Euroopa suurriigis on võimu juurde saanud poliitikud, kes üritavad mõnes mõttes Euroopa Liitu raputada. "Jah, mõnes mõttes on neid raputusi vaja, aga enese esimeseks seadmine lõhub ühist ruumi ja tekitab ebakindlust," nentis ta. Itaalia 10aastaste võlakirjade intress on tõusnud 2,7 protsendini. Võrreldes novembris saavutatud tippudega (3,6 protsenti) on intressid siiski alla tulnud.
Venemaa tegevus mõjutab Eesti tarbijaid
Euroopa Nõukogu hindas geopoliitiliste sündmuste mõju nafta hinna liikumisele 20–25 protsendi suuruseks. Otseselt Eesti tarbijat mõjutab Palmi sõnul see, mida teeb Venemaa Lähis-Idas.
"Mida tugevam on OPECi ja Venemaa koostöö, seda tugevam on naftakartell. USA tootmine on hoidnud nafta hinda madalal ja OPECi kontroll vähenes. Venemaa on selle tühimiku oskuslikult ära kasutanud, et OPECi suurtootjatega kokkuleppeid teha," rääkis ta.
Samuti peaks Palmi sõnul jälgima USA ja Iraani suhteid.
Ökonomisti sõnul rahuldab suurtootjaid nafta 60–70dollarine barrelihind. "See on baashind. Kui geopoliitilised riskid peaks kasvama, siis lühiajaliselt on võimalik rohkem üles-alla liikumist." Praegu on Brenti barrelihind 60 dollari juures, mis tähendab inflatsiooni vähenemist Eesti jaoks, märkis Palm.
Venemaa kaks tulipunkti
1. Venemaa tegevus Ukrainas. See on meie jaoks kõige olulisem, sest puudutab julgeolekut. Uute sanktsioonide kehtestamine on keeruline, näiteks Itaalia tahaks neid üldse ära kaotada. Ukrainas on ees presidendi- ja parlamendivalimised, mis avab Venemaale soodsa mänguruumi jätkata Ukraina-vastast agressiooni.
2. Venemaa tegevus Lähis-Idas, see tähendab Süürias ja suhetes USA suure liitlase Saudi Araabiaga. 2016. aastal toimus suur murrang – saudide kuningas külastas esimest korda Moskvat. USA tahab häid suhteid hoida, aga Venemaa on leidnud poolehoidu nii Saudi Araabias, Iraanis kui ka Egiptuses. Ka Iisraeli peaminister helistab vähemalt sama palju Moskvasse kui Washingtoni.
Marko Mihkelson
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Luminori peaökonomist Tõnu Palm vestlesid Äripäeva raadiosaates "Finantsuudised fookuses", mida saab kuulata siit:
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum