Miljonär kohtu all: maksudega mängimine

Paar aastat tagasi kirjutas Eesti Ekspress, kuidas maksu- ja tolliamet purustas enam kui 20 inimesest ja kümnetest firmadest koosnenud kuritegeliku bande, kes sulatas kulda ümber ning pettis riiki rohkem kui viie miljoni euroga.

Toona oli aga veel pooleli uurimine, kus pearollis Läti rikas ärimees Jevgenijs Gombergs. Temaga samas paadis istus Eesti kullaettevõtte Unico Gold üles ehitanud, skeemi võtmeisikuks kujunenud Anton Tšaštšin. Tema siiski kohtu ette ei astunud, sest läks, nagu paljud skeemis osalenud, lõpuks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai tingimisi kolme aasta pikkuse vanglakaristuse. Kohtu alla jõudis ainult Läti miljonäriks nimetatav Gombergs.

Kohtuvaidlus on Harju maakohtus kerinud läinud novembrist, praegu on see sisuliselt poole peal. Gombergs ei mõista, miks ta kohtuasja kaela sai. Tema kommentaar oli sel nädalal napp.

„Mul ei ole selles asjas mingit rolli ja nagu näha, siis keegi ei tunne mind ega mina neid,“ ütles Gombergs pärast kohtuistungit. Ta viitas oma vastusega sellele, kuidas prokurör Katrin Mikenbergi kutsutud tunnistajad kohtule kinnitasid, et ei tea Gombergsi. Kui, siis ainult uudistest.

Igapäevaselt Lätis elav Gombergs sõnas, et on ärist tagasi tõmmanud. „Pensionil olen.“

Sel nädalal käisid kohtus prokuröri kutsutud kaks tunnistajat, skeemis osalemise eest kriminaalkaristuse saanud mehed. Kui ühe kehv mälu vedas teda tunnistust andes alt üle kahe tunni, siis teisel ei olnud mäluprobleeme.

Puidust aluseid valmistanud tehases töölisena ametis olnud mehele pakuti firma juhtimist 2013. aasta suvel. „Öeldi, et on vaja,“ meenutas tunnistaja, kes oli olnud lihtsalt tankist. Näiteks andis allkirju juba täidetud dokumentidele, mille sisusse ta ei süvenenud. Temalt oodati muud: umbes kaks korda nädalas autos või tänaval üle antud kulla Läti proovikotta viimist ja tagasitoomist. Ta ei teadnud äriajamistingimustest Unico Goldiga. „Polnud minu asi, ütleme nii.“

Meedias ekstsentriliseks filantroobiks nimetatud Gombergs pani oma edule alusele naftaäris, hiljem investeeris ta kinnisvarasse Riias ja Jurmalas. Riia elanikud ilmselt mäletavad Gombergsi rohkem selle järgi, et ta taastas Barclay de Tolly ja Peeter I monumendid. Peale selle avas Inglismaa kuninganna 13 aastat tagasi monumendi Riia endise linnapea, Inglismaal sündinud George Armisteadi auks, mille rahastamise taga oli taas Gombergs.

Eestis on Gombergs silma paistnud fiaskoga lõppenud kullaäri ajamisega. Enne uurijate pihtide vahele sattumist tema äri õitses. Näiteks neli aastat tagasi jõudis Gombergsi firma Deoro Trade Äripäeva kõige kiiremini kasvanud ettevõtete edetabelisse, sest kasvatas aastaga müügitulu 2,23 korda. Ettevõtte käive oli 28,5 miljonit eurot ja kasum 850 000 eurot. Nüüdseks põhja läinud ettevõttel on võimalik uhkustada vaid kohtuasja ja maksuvõlaga, mis ulatub 730 800 euroni.

Lähemalt skeemist. Viis aastat tagasi tegutses ettevõte Unico Gold, mis müüs kulda Gombergsi firmale Deoro Trade. Tavalise müügi tagant avastas maksuamet mastaapse skeemi.

Ahel algas süüdistuse järgi variühingutest ja tipnes Gombergsi ning tema firmaga. Hiljem likvideerija Kalev Sakjase käes lõpetanud Unico Gold organiseeris omapärase tarneahela, millesse kuulusid paari kuu tagant vahetunud variühingud. Ahelas liikusid alla 32,5% kullasisaldusega valandid, mis olid valmistatud odava metalli ja maksuvaba investeeringukulla sulatamisel, et käibemaksuga mängida. Varifirmasid vedasid tankistide varjus kolmandad isikud, kes kontoris või töökojas kulda ahjudes sulatasid.

Skeemi panid juba varem tehinguid teinud ärimehed süüdistuse järgi püsti, kui aprillis 2012 jõustusid kullamaterjali käibemaksustamise muudatused. Kui enne seda ei olnud oluline, milline on valandi kullasisaldus, siis pärast seadusemuudatust läks rohkem kui 32,5% kulla sisaldusega materjali müük pöördmaksustamisele.

Maksuvaba investeerimiskulla ostmist korraldas süüdistuse põhjal Unico Gold ehk selle omanik Anton Tšaštšin.

Investeerimiskulda osteti börsihinnast kallimalt, kuid Unico Goldile müüsid varifirmad valandid börsihinnast odavamalt. Varifirmade esitatud arvetele läks otsa käibemaks, kuid riigile seda ei tasutud – müügist teenitud osa rahast võeti sularahas välja muu seas Eurexist ja Tavidist, tankistid said sellest umbes protsendi ja ülejäänud summa liikus Tšaštšinile.

Tšaštšini Unico Gold müüs valandid edasi Gombergsi firmale Deoro Trade ning Gombergs liigutas valandid ühendusesiseselt Suurbritanniasse, kus need puhastati. Süüdistuses seisab, et seejärel küsis Gombergsi firma Eestilt käibemaksu tagasi.

Tänu madala kullasisaldusega valanditele ja Unico Goldi 20% arvetele sai Gombergsi ettevõte näidata sisendkäibemaksu ja kuna ühendusesisene müük on maksuvaba, õnnestus ettevõttel nõuda enammakstud käibemaksu. Kokku küsis Deoro riigilt 4,2 miljonit eurot. Reaalselt sai ettevõte kätte 3,1 miljonit eurot, sest 1,1 miljonit eurot jäi kinni maksukontrolli. Süüdistuse järgi oli Deoro panus tarneahelas liikuva kauba kiire rahastamine, üheks allikaks oli riigi maksutagastus.

Uurimine selgitas välja, et Tšaštšinil ja Gombergsil olid tihedad ja usalduslikud nii isiklikud kui ka ärialased suhted. Prokuröri sõnul näitasid ka tõendite hulka kuuluvad e-kirjad, et Gombergsi firma Deoro Trade ei tahtnud osta kaupa, mille eest ei saa käibemaksu tagasi. Samuti on prokurör Katrin Mikenberg kindel, et Gombergs teadis, et tarnijad käibemaksuga manipuleerivad ehk petavad riiki.

Meediast on läbi jooksnud, et Lätis haldas kullakaubandust Gombergsi ettevõte B221, kelle tegevus oli sarnane Deoroga. Mõlemad ostsid Unico Goldist kulda ja seejärel nõudsid riigilt raha.