Kristjan Pruul • 24 jaanuar 2019

Seaduselünk lubas rohkem toetusraha noppida

Üks silmatorkavaimaid juhtumeid omapäraste mitmeosaliste parkide seas on Pärnu linnavalitsusele kuuluva Paikre OÜ ja Infortarile kuuluva Eesti Gaasi ühisprojekt.   Foto: Ago Tammik

Eestit eelmisel aastal tabanud päikeseelektrijaamade buum sai hoogu seaduse tõlgendusest, mille järgi on võimalik suured, mitmemegavatised jaamad jagada eri liitumispunktide abil kunstlikult väiksemaks ja saada sel kombel rohkem toetust.

Eelmise aasta buumiga tuli Eestisse juurde 100 megavatti uusi päikesepaneele. Üks silmatorkavaimaid juhtumeid omapäraste mitmeosaliste parkide seas on Pärnu linnavalitsusele kuuluva Paikre OÜ ja Infortarile kuuluva Eesti Gaasi ühisprojekt. Kokku 3 miljoni eurose investeeringu tulemusel valminud Eesti suurim, 4megavatine päikesepark on jaotatud neljaks väiksemaks pargiks. Äriregistris on selleks registreeritud neli ettevõtet: Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ ja nii edasi.

Nelja jaama eest 220 000 eurot aastas

Eesti Gaas on hinnanud, et ettevõtmine tasub end ära umbes kümne aastaga. Nelja päikesejaama eest saab toetust aastas ligikaudu 220 000 eurot, kümne aastaga teeb see 2,2 miljonit eurot.

Sellest, mis põhjusel ühte parki peaks nelja ettevõtte vahel jagama, asjaosalised rääkida ei taha. Pärast korduvaid päringuid ütleb Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik, et Pärnu päikesejaamade ehitus on lõppenud ning tehakse ettevalmistusi liitumiseks. "Plaanime jaamades elektrit tootma hakata mais-juunis. Oleme jaamad ehitanud ning toetuse taotlused esitanud kehtivate õigusaktide ja ettenähtud reeglite järgi," kinnitab ta.

Kui tavaliselt paigaldatakse ühe kinnistu kohta üks liitumispunkt, siis möödunud aastal taotleti Eestis neid kõrvuti või lähestikku asetsevale kuni 1 megavatise võimsusega elektrijaamale pea 25 korral. Põhjuseid on sellel vaid üks. "Taastuvenergia toetuste määramise korra muutumine on pannud ettevõtteid otsima viise, kuidas elektritootmine osadeks jagada nii, et võimalikult paremini toetuste tingimusi ära kasutada," rääkis riigile kuuluva jaotusvõrgu Elektrilevi liitumisteenuste juht Kaija Vill. Tema hinnangul ei vasta see enam seadusandja mõttele toetada suuremal määral taastuvenergia tootmist just oma tarbeks ja energiasäästlikuks elamumajanduseks ning mitte äritegevuseks, mida suuremad jaamad endast kujutavad.

Elektrilevi konkreetselt Pärnu jaama detailidesse laskuda ei saa, sest liitumislepinguid ei ole veel sõlmitud, kuid Vill möönab, et liitumistaotlusi ja võrguettevõtja saadetud pakkumisi oli enam kui üks.

Päikeseelektri toetusskeeme lobistanud Andres Meesaki sõnul ei tasu oodata, et ärimehed oleksid rumalad ja seaduse kõiki võimalusi ära ei kasutaks.  Foto: Liis Treimann

Toetuste muutumine pani arendajad kiiresti tööle

Möödunud suvel vastu võetud elektrituru seaduse ja selleks Euroopa Liidult küsitud riigiabi loas on kirjas, et elektritootmine, mis on väiksem kui 1 megavatt ning tootmisvalmis 2018. aasta lõpuks, saab riigilt taastuvenergia toetust vana toetusskeemi järgi.

Edaspidi läheb uutele taastuvenergia tootjatele toetuse jagamine vähempakkumise skeemi alla, aga aasta lõpus kiirkorras valminud päikeseparkide omanikud saavad järgneva 12 aasta jooksul toetust 53,7 eurot megavatt-tunni eest. Üks megavatine päikesepark annab aastas keskmiselt 1000 megavatt-tundi energiat, nii et börsihinnale lisanduv toetus aastas on ligikaudu 54 000 eurot.

Soodsad toetused lühendavad märkimisväärselt ka päikesejaamade tasuvusaega ning panid arendajad möödunud aastal kiiresti tööle. Kui 2017. aastal oli Eestis 10 megavati jagu päikeseparke, siis möödunud aasta lõpus kiirtööna ehitatud arenduste tulemusel ulatub päikesest elektrit tootvate elektrijaamade koguvõimsus 2019. aasta alguse seisuga ligikaudu 110 megavatini.

“Kui seadus lubab, siis ega ärimees rumal ei ole"

Päikeseenergia buumi ulatus tuli üllatusena isegi Päikeseelektri Assotsiatsioonile. Selle tegevjuht Andres Meesak tõdes, et kuni sügava sügiseni oodati 40–50 megavati lisandumist, kuid lõpuks osutus see kaks korda suuremaks. Teist nii suurt ehitushoogu ta lähiaastateks ei prognoosi, kuid isegi tänavu on 20 megavatti täiesti tõenäoline lisandus turule.

Klastritena ehitatud päikesejaamade rajamine ei olnud tema sõnul eriline üllatus. "Ma isegi ei kutsuks seda JOKK-skeemiks. Kui seadused Eestis on sellised, siis võib teha, ja ega ärimees rumal ei ole," ütles ta ning kinnitas, et sektoris on see teadmine alati olnud.

Elektrituruseaduse eelnõude riigikogus menetlemise ajal möödunud aastal tegi Päikeseelektri Assotsiatsioon aktiivselt tööd, et kuni megavatiste jaamade ehitamise aega pikendada vähemalt 2020. aasta lõpuni. Siis toetuti argumendile, et Euroopa Komisjoni suuniste järgi võib sellistele jaamadele maksta toetust edasi senise skeemi järgi ilma vähempakkumisteta. Mõju taastuvenergia tasudele hindas huvigrupp minimaalseks. Ettepanek toetust ei leidnud.

Sarnane skeem on edaspidi võimalik väiksematel tootmistel

Teoreetiliselt on sarnase loogika alusel võimalus toetusi natuke suuremaks näpistada ka edaspidi. Nimelt lähevad vana toetuse alla ka kõik alla 50kilovatised tootmisvõimsused. Tellida 20 liitumispunkti, et väiksematest seadmetest megavatine park kokku panna, ei ole majanduslikult mõttekas, aga Andres Meesaki sõnul on siin võimalus näiteks tööstusettevõtetel, millel on üks põhiline liitumispunkt ja üks varupunkt. "Olen ise nõustanud mitut ettevõtjat, kes on öelnud, et vajaksid võib-olla 100kilovatist võimsust, sellisel juhul ongi mõistlik jagada need kaheks,” ütles ta.

Teist sarnast buumi Eesti päikeseelektriturul enam oodata ei ole, kuid märkimisväärsed 20 megavatti võiks Meesaki hinnangul lisanduda ka tänavu.  Foto: Liis Treimann

Parkide jagamiseks võib olla ka loogilisi põhjuseid

Ühe eelmisel aastal päikesepargi rajanud ettevõtte, Pakri teadus- ja tööstuspargi juht Enn Laansoo märkis, et Pakri päikeseparki sel viisil ei rajatud, aga kui ettevõte oleks teinud suurema investeeringu, siis oleksid nad pidanud samuti mitut liitumispunkti kasutama juba pelgalt seetõttu, et üks päikesepark ehitatakse ühe hoonekompleksi juurde, aga nende pargi praegused kolm hoonekompleksi asuvad kuue kilomeetri raadiuses.

Praeguseks suurima päikeseenergia tootja Footonvoldi juht Ilmar Kompus ütles, et nende 13 päikeseparki on enamjaolt eraldiseisvad üksused, kuid mõnes kohas on kaks tootmisüksust kõrvuti. Ta juhtis tähelepanu, et elektrituru muudatus jättis turuosalistele oma projektide ellu viimiseks ainult 6 kuud. “Selle aja jooksul ei saanud välja kujuneda mingit turupraktikat, seega ei ole mõtet siin spekuleerida selle üle, mis ja kuidas oleks võinud olla,” ütles Kompus.

Võimalus tootmisvõimsuste jagamise kohta oli teada ka näiteks Enefit Greenile, mis küll selliste suuremate parkide rajamisest loobus. "Suurte tootmisüksuste liitmisel saab enamasti põhiliseks kitsaskohaks leida piisavalt tugev elektrivõrk, kus oleks piisav baastarbimine," selgitas Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.

Tema sõnul polegi nii oluline liitumispunktide arv kui võrgu läbilaskevõime. "Enamasti paiknevad sellised võrgud tiheasustusega aladel (linnad), kus pole piisavalt maad, et sellises mahus päikeseparke rajada. Hajapiirkondades eeldab see aga enamasti investeeringuid võrgu tugevdamisse," märkis ta.

Ministeerium riigiabis probleeme ei näe

Elektrituru seaduse ette valmistanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi silmis on ümbernurga-lahendus juriidiliselt korrektne. "Seaduse kohaselt on igal elektritootmisseadmel üks liitumispunkt. Seadusega ei ole keelatud teha mitu liitumispunkti lähestikku asuvatele tootmisvõimsustele," tõdes ministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks.

Kaija Vill märkis, et mitme liitumispunkti motivatsioon tuleneb pigem toetustest, sest see on üldiselt kallim. Rein Vaksa sõnul võinuks kõrgem hind ka lisanduvate liitumispunktide taotlemist heidutada. "Samuti tekitab tootjale lisakulusid täiendavate inverterite ning kaablite kasutamine. Seetõttu on väiksemate tootmisseadmete rajamine ühe suurema asemel liitujale oluliselt kulukam ning ei pruugi majanduslikult mõistlik olla," selgitas ta.

Klastris ehitatud parkidele toetuse andmise ja riigiabi loa vahelist lahknevust ministeerium ei karda. "Euroopa Liit on toetusskeemi kooskõlastanud ning kõik tootmisseadmed, mis tingimustele vastavad, võivad toetust saada," ütles Vaks, kelle sõnul on oluline tagada koostöö võrguettevõtjate ja tootjate vahel, et leida mõistlik ja optimaalne lahendus.

Probleem on nimelt selles, et lisaks toetuste küsimusele tähendab praegune olukord seda, kus suurema võimsusega tootmisseadme võrguga liitmiseks taotletakse paljusid väiksema võimsusega ühendusi, see on võrguettevõtjale aga ressursside ebaotstarbekas kasutus.

Liitumispunktide arvu paisumine koormab Elektrilevi

Võrguettevõtjal on õigus põhjendatud juhtudel ka liitumispakkumise tegemisest loobuda, aga sellisel juhul tuleb teavitada ka konkurentsiametit. Teisel juhul saab näiteks Elektrilevi otsustada tehnilise lahenduse, sealhulgas liitumispunktide arvu üle, kuid siin on küsimus sellel, kelle huvid siis jäävad esiplaanile. "Ühe liitumispunktiga ei saa määrusemuudatuse järel näiteks ettevõte toetust, kuna liitumispunktiga ühendatud elektritootmisseadmed loetakse üheks tootmisseadmeks, samal ajal on võrguühenduste optimeerimine mõistlik võrgu majandamise vaates," selgitas Kaija Vill.

Selge on see, et muudatused on paisutanud liitumistaotlustega ja pakkumistega tegelemist hüppeliselt ning toovad kaasa ka täiendavaid võrguehituse kulusid, märkis ta.

Pärast liitumispunktide saamist ja taotluse esitamist otsustab toetuste saamise üle lõpuks Elering, nende alla kuulub ka taastuvenergia toetuste jagamine. Riigifirma kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et ettevõte konkreetseid juhtumeid kommenteerida ei saa, aga toetuse saamine ei ole veel kindel. Praeguse seisuga on Eleringi päikesejaamade valmimisest küll teavitatud, aga ühtegi toetuse maksmise otsust võrguhaldur langetanud ei ole.

Aasta algul registreeris Elering 165 uut päikesejaama, mis olid detsembri lõpus valmis elektrienergiat tootma, aga millel tuleb taastuvenergia toetuse saamiseks lõpule viia vajalikud toimingud oma võrguettevõtjaga. Lisandunud päikeseelektrijaamade keskmine võimsus on 380 kilovatti ja suuremate, üle 500kilovatise võimsusega päikesejaamade arv ületas 40 piiri.

Kümme korda rohkem parke kui aasta varem

Eelmisel aastal lisandus 165 uut päikeseparki, sealhulgas üle 500kilovatise võimsusega parke oli 40. Ühtekokku on aasta alguse seisuga Eestis 110 megavati eest päikeseparke, kümme korda rohkem kui aasta varem. Kui 2017. aastal moodustas päikesejaamade toodang Eestis toodetud taastuvenergiast vaid 0,3 protsenti ja eelmisel aastal 0,9 protsenti, siis lähematel aastatel võib toodang kasvada 4–6 protsendini taastuvenergiast. Üks megavatine päikesepark toodab aastas keskmiselt 1000 megavatt-tundi energiat, toetust makstakse 53,7 euroni megavatt-tunni kohta.

Seni ei ole päikeseenergiale makstavad toetused olnud kuigi märgatavad. 2018. aastal oli see 715 000 eurot. 110 megavati jagu võimsusi võib toetusi saada juba kuni 6 miljonit eurot, kuid toetusi ei anta oma tarbeks toodetud energiale, mis tähendab, et summa tuleb siiski väiksem. Igal juhul peab toetuse saamiseks olema (jaotus)võrgufirmaga võrguleping sõlmitud ja elekter peab jõudma võrku.

Võrdluseks andsid möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti, tuuleenergia andis 36 protsenti. Kokku maksti 2018. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni eurot.

Paikre OÜ ja Infortarile kuuluva Eesti Gaasi ühisprojekt.   Foto: Ago Tammik

Päikeseparkide turul uus liider

Eelmisel aastal sai Eesti päikesejaamade turg uue liidri – meediaärimees Ilmar Kompusele kuuluv Footonvolt kasvatas oma parkide arvu enam kui kümnekordselt.

“Footonvolti ettevõtete parkide arv on 13, millest 12 rajati eelmine aasta. Kõik pargid on 1megavatise liitumisega, mis teeb ettevõttest Eesti suurima päikeseenergia tootja,” rääkis Kompus. Swedbanki toel rajatud parkide tasuvusaeg on tema sõnul 10 aastat, kuid see sõltub sellest, milliseks kujuneb turul hind ja millised on kliimatingimused.

Milliseks kujuneb päikeseenergia käekäik edaspidi, on tema sõnul raske hinnata, kuid Eesti esimese 1 megavatini küündinud päikesepargi omanikuna võib ta kinnitada, et päikeseenergia on konkurentsivõimeline ja peaks saama ning saaks aidata riigil saavutada tulevasi taastuvenergia eesmärke. Lisaks suurtele parkidele jäävad ju ka kodumajapidamiste ja ettevõtete omatarbeks rajatavad tootmisvõimsused.

Küsimusele klastritena ehitatud parkide kohta vastas Kompus, et Footonvolti pargid on kõik eraldi kinnistutel ja eraldi liitumislepinguga. Enamik on eraldiseisvad üksused, kuid mõnes kohas on kaks tootmisüksust kõrvuti, lisas ta.

Selle üle, kas laiem teadmine mitmeosaliste parkide ehitamise kohta oleks võinud Eestis parkide rajamist veelgi suurendada, Kompus spekuleerida ei tahtnud. Ta juhtis tähelepanu, et elektrituru muudatus jättis turuosalistele oma projektide ellu viimiseks ainult 6 kuud. “Selle aja jooksul ei saanud välja kujuneda mingit turupraktikat, seega ei ole mõtet siin spekuleerida selle üle, mis ja kuidas oleks võinud olla. Arvestades milliseks eufooriaks 2018. aasta lõpp kujunes, tuleb vaid loota, et kõik asjaosalised jõudsid oma projektidega tähtajaks valmis,” ütles Kompus.

Pakri tööstuspark kaasab taastuvenergia laiendusteks raha

Möödunud aastal 1megavatise päikesejaama rajanud Pakri teadus- ja tööstuspark plaanib klientide tarvis rajada suuremahulise taastuvenergia kompleksi, mille investeeringud jäävad 75 miljoni euro ringi.

Praegu kaasab Pakri tööstuspark Fundwise’i ühisrahastuse kaudu 300 000 eurot, ettevõtte juhi Enn Laansoo sõnul on esimeses järgus kavas paigaldada päikesepargi kõrvale väiketuulik ja võimalusel koostootmisjaama, aga pikemas perspektiivis rajada 75 megavati suurune taastuvenergia kompleks, kuhu tuleks nii uusi päikeseparke kui ka suuremaid tuulikuid. “

“See käib paralleelselt tööstuspargi enda arenguga, kui tuleb kliente juurde, saame ka elektritootmist suurendada, aga ühtekokku oleks selline tootmisvõimsus kaks korda nii palju, kui seda on Paldiski linna energiatarbimine,” rääkis Laansoo. Kontseptsiooni realiseerimine võib võtta ka 15 aastat, kuid Laansoo loodab parki meelitada ühe suure energiatarbega kliendi, mis aitaks plaani kiiremini realiseerida.

Mitme liitumispunktiga päikeseparkide teema kommentaariks ütles Laansoo, et Pakri päikeseparki sel viisil ei rajatud, aga kui ettevõte oleks teinud suurema investeeringu, siis oleksid nad pidanud samuti mitut liitumispunkti kasutama juba pelgalt seetõttu, et üks päikesepark ehitatakse ühe hoonekompleksi juurde, aga nende pargi praegused kolm hoonekompleksi asuvad kuue kilomeetri raadiuses.

Hetkel kuum