Eesti ja kogu Baltikumi tippjuhid on majanduse väljavaadetes pessimistlikud, selgub värskest PwC küsitlusest.

- PwC
- Foto: Vincent Kessler/Reuters
Kui 2017. aastal uskus oma ettevõtte käibe kasvu eeloleva 12 kuu jooksul 83% Eesti tippjuhtidest ning aasta enne seda 67%, siis tänavu on optimiste veidi üle poole ehk 58% ettevõtjatest. 28% arvab, et nende käive jääb eeloleval aastal mullusega võrreldes samale tasemele ja 14% usub, et käive võib väheneda. Lätlastest on Eesti tippjuhid siiski oluliselt optimistlikumad, leedulastega oleme võrreldaval tasemel.
"Natuke rõõmsam on ettevõtjate meeleolu pikema perspektiivi kasvuootustes, ehkki siiski pisut väikesem kui viimastel aastatel, ent siiski optimistlikum kui Lätis-Leedus," märgitakse uuringus. Küsimusele, milliseks kujuneb nende ettevõtte käive eeloleva kolme aasta jooksul, vastas 75% Eesti tippjuhtidest, et usub käibe kasvu. 14% arvab, et käive jääb samaks, ning 11%, et see kahaneb.
Majanduskasvu ei usu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samavõrra pessimistlikud, kui oma ettevõtte kasvuootustes, on meie ettevõtjad ka Eesti riigi ja maailmamajanduse väljavaateid hinnates. Kui tunamullu uskus maailmamajanduse kasvu kiirenemist eeloleva aasta jooksul 18% Eesti äriliidritest, siis praegu on sama meelt vaid iga kaheteistkümnes. 40% usub, et maailmamajanduse kasv jääb samale tasemele ning üle poole vastanutest usub selle aeglustumist.
"On tähelepanuväärne, et selles hinnangus on Eesti tippjuht üks pessimistlikumaid maailmas," märgitakse uuringus.
Õhus palju riske
Majanduslikest ja poliitilistest riskidest on Eesti tippjuhtide suurim mure seadusandlik ülereguleerimine (68% juhtidest näeb seda suhteliselt olulise või väga olulise riskina), millele järgnevad kasvav maksukoormus (59%), eurotsooni ja Skandinaavia ebapiisav majanduskasv (59%) ning tööjõupuudus (52%).
Äririskidest näevad tippjuhid sarnaselt eelmistele aastatele suurima probleemina vajalike oskustega tööjõu puudust (suhteliselt oluline või väga oluline risk 73% jaoks). Uue murekohana (samuti 73%) on selle kõrvale kerkinud aga ka kasvavad tööjõukulud.
Muud olulisemad äririskid, nagu muutused tarbijakäitumises ja ostujõus, katkestused ettevõtte tarneahelas ning suutmatus kriisile ja/või ootamatustele reageerida, on Eesti tippjuhi jaoks oluliselt vähem probleemsed.
Vaja palku tõsta
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib töötajate arvu suurendada 41% ettevõtetest (neist omakorda enam kui pooled vähemalt 10%) ning vähendada 13% ettevõtetest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võitlus parima tööjõu nimel sunnib ettevõtjaid jätkama palgatõusudega ka uuel aastal, ehkki ressursse on selleks raske leida. 93% vastanud tippjuhtidest eeldab oma ettevõttes palgataseme kasvu, ent neist 2/3 "alla 5%" või "vastavalt elukalliduse muutusele" ning vaid iga kahekümneviies ettevõtja näeb oma ettevõttes rohkem kui 10% palgatõusu. Läti eeldatavad palgamuutused on sarnased Eesti omaga, Leedus aga isegi suuremad (60% plaanib tõsta palku üle 5%).
Uuring viidi läbi PwC globaalse tippjuhtide uuringu raames jaanuaris 2019 Eesti juhtivate ettevõtete tippjuhtide seas.
Eestist osales uuringus 100 tippjuhti, kes esindavad organisatsioone, millest 50 kuuluvad Eesti ja 40 välisriikide erakapitalile ning 10 on riigi omanduses. 47 uuringus osalenud ettevõtte aasta käive ületab 30 miljonit eurot, mille hulgast 14 ettevõtte käive ületab 145 miljoni piiri.