Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inflatsiooni vedas kütusehindade tõus
Poole hinnatõusust andsid eluasemekuludFoto: Shutterstock
Tarbijahinnaindeks kahanes jaanuaris detsembriga võrreldes -0,2 protsenti ning kasvas aastatagusega võrreldes 2,7%, teatab Statistikaamet.
2018. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda poole andsid 18,1% kallinenud kodudesse jõudnud elekter ja kuuendiku 19,8% kallinenud tahkekütused.
"Inflatsioon oli jaanuaris märksa aeglasem kui eelmise aasta viimastel kuudel. Selle taga oli peamiselt nafta madalam hind maailmaturul, mille tõttu odavnesid mootorikütused aastaga 4,7%," märkis Eesti Panga analüütik Sulev Pert. Statistikaameti andmetel oli bensiin 5,4% ja diislikütus 3,5% odavam kui mullu.
2019. aasta keskmine hinnakasv on Eesti Panga prognoosi kohaselt 2,6%. "Hinnad kasvavad tänavu aeglasemalt kui mitmel varasemal aastal, sest aktsiisitõusude mõju on väiksem. Kolme viimase aasta jooksul on aktsiisid kergitanud Eesti hinnataset 2,2% võrra," lisas Pert.
Eelmistel aastatel on hinnakasvu paljuski hoogustanud ka toidutoorme kallinemine maailmaturul, sest ilmaolud ei ole põllumajandust soosinud. Toidukaupade hinnakasv on Perti sõnul viimastel kuudel siiski järk-järgult aeglustunud.
Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud värske köögivili (27%), kartul (25%) ja kaasaostetav valmistoit (14%) ning odavnenud suhkur (20%), värske puuvili (11%) ja munad (11%).
Palgatõus kergitab teenuste hindu
Kaubad olid 2018. aasta jaanuariga võrreldes 1,5% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 4,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.
"Üldist hinnataset kergitas oluliselt meelelahutusega seotud teenuste kallinemine. Vaba ajaga seotud teenuste hindu mõjutab ühelt poolt tugev nõudlus, aga teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kasv," kommenteeris Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik.
Tarbijahindade tõus ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal alla 3 protsendi. Hinnatõus on eelmisest aastast tagasihoidlikum, kuna nafta hind alaneb ja alkoholi aktsiisitõus jääb ära. Palgatöötajate elatustase tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini, Swedbanki prognoosi järgi ligi 5%. Lisaks soodustab tarbimist enammakstud tulumaksu tagastus, mis moodustab umbes 1% tänavusest tarbimise mahust.