Ettevõtte visiitkaardiks on sisearhitektuur

"Nõukogude ajal tegeles sisearhitekt Eestis ju ainult kas seeriamööbli või avaliku interjööriga. Alates üheksakümnendatest võib rääkida professionaalsest sisearhitektuurist kodudes. Mina tunnen, et nüüd on toimunud see murrang ka ettevõtetes,“ leiab Lausmäe.

Tema sõnul peetakse ettevõtete puhul praegu üha enam oluliseks, et sisearhitektuur kommunikeeriks ettevõtte olemust ning seda nii klientide kui ka töötajate jaoks. Üks põhjus, miks ettevõtted on hakanud sisearhitektuuri kaudu kuvandiloomesse rohkem panustama, on majanduse hetkeseis ning elatustaseme kasv.

Sellepärast on ka keskmise rendikontori pind tänapäeval kvaliteetsem, kuna klient on maksujõulisem. Kui paarikümne või veel ka kümne aasta taguste kontorite üldmulje kujundasid suuresti identiteeditud üleni hallid või valged kuubikud, mille kvaliteeti püüti paremal juhul tõsta mõne efektsema mööblitüki või nurka paigutatud kummipuuga, siis tänapäeval on asi muutunud värvikamaks ning isikupäraseid sisearhitektuuri lahendusi kavandatakse tihti juba ruumide ehitamise järgus. Ettevõtetes tekib rohkem jääki, mida kasutatakse üha sagedamini kontorite omanäolise väljanägemise finantseerimiseks.

„Meie juurde tulevad ettevõtete esindajad vahel jutuga, et vana kontor on nõme, aga kui me uuele rendipinnale kolime, siis tahame saada midagi ägedat. Ja tavaliselt mis nad saavad, on kontor, mis on nii äge kui ka nende firma nägu, mis peaks aitama kaasa nende ettevõtlusele ning kus töötajad saavad aru, kus nad töötavad,“ rääkis Lausmäe.

Lausmäe sõnul saab iga ettevõtte puhul midagi erilist välja tuua, mis just sellele ettevõttele omane on, sest nagu ka kõige igavam inimene, kes ometi vaatab, mida ta selga paneb ja milline ta tänaval välja näeb, nõnda on ka kõige igavamal ettevõttel oma nägu.

Eriti tore on, kui ettevõtte esindajad pakuvad omalt poolt lahendusi, mille kaudu ettevõtte imago paremini esile võiks tulla. Parima tulemuse saab, kui kontori identiteediküsimusega tegeletakse juba ruumide ehitamise käigus, et oleks võimalik planeerida ruumijaotusi ning valida materjale, mis ettevõtte iseloomuga paremini haakuksid. Lõppkokkuvõttes loob soovitud mulje tervik – õiged värvivalikud, materjalid, ruumiliigendus, unikaalsed detailid. Lausmäe sõnul on nüansse palju, kuidas ruum ettevõtte kasuks tööle panna. „Interjööri mõte on nagu visiitkaart. Tegemist on reaalse kuvanditekitajaga,“ arvas Lausmäe.

Meeldejäävaid ning identiteeti kajastavaid kontoreid on Eestis praeguseks sisustatud juba üksjagu. Kohalikest pangahoonetest võib esile tuua LHV, kus identiteediloome ei piirdu klienditeenindusalaga, vaid jätkub ka töötajate ruumides.

Viimase aasta uustulijatest väärivad kindlasti nimetamist kinnisvaraarendusettevõtte Hepsor rohelisel mõtteviisil põhinevas büroomajas paiknevad kontorid aadressil Järvevana 7B. Mullu valminud ärihoone tõmbab tähelepanu oma kõrgetasemeliste insenertehniliste lahenduste poolest, mis on taustana ka seal kontorit omavate asutuste imago teenistuses. Lausmäe sõnul on enamik tellijaid, kes sinna kontorit tahtsid, juba eos natuke teadlikumad sellest, et kontori väljanägemine on osa ettevõtte identiteedist. Seetõttu sai erilisem ka nende sisearhitektuur. „Märksõnad ei ole seal tingimata raha ja luksus, pigem lähenemine, et oleks popp ja novaatorlik. Meie kliendid olid Järvevana 7B-s Hepsor, Mitt & Perlebach OÜ, TripleDev, Toyota Baltics ja Insenerehitus. Seal on väga erinevad ettevõtted kõrvuti ruumides. Igaüks tahtis oma kontorile oma nägu ja nad ka said selle,“ rääkis Lausmäe.