Riina Jussila • 15. veebruar 2019 kell 10:52

Ettevõtte visiitkaardiks on sisearhitektuur

Sisearhitekt Ville Lausmäe sõnul võib Eesti kontorite puhul näha praegu midagi sarnast nagu üheksakümnendatel kodukujundusega – ühel hetkel see lihtsalt avastati, kirjutab värskelt Äripäeva tellijatele ilmunud ajakiri Sisustaja.

"Nõukogude ajal tegeles sisearhitekt Eestis ju ainult kas seeriamööbli või avaliku interjööriga. Alates üheksakümnendatest võib rääkida professionaalsest sisearhitektuurist kodudes. Mina tunnen, et nüüd on toimunud see murrang ka ettevõtetes,“ leiab Lausmäe.

Tema sõnul peetakse ettevõtete puhul praegu üha enam oluliseks, et sisearhitektuur kommunikeeriks ettevõtte olemust ning seda nii klientide kui ka töötajate jaoks. Üks põhjus, miks ettevõtted on hakanud sisearhitektuuri kaudu kuvandiloomesse rohkem panustama, on majanduse hetkeseis ning elatustaseme kasv.

Sellepärast on ka keskmise rendikontori pind tänapäeval kvaliteetsem, kuna klient on maksujõulisem. Kui paarikümne või veel ka kümne aasta taguste kontorite üldmulje kujundasid suuresti identiteeditud üleni hallid või valged kuubikud, mille kvaliteeti püüti paremal juhul tõsta mõne efektsema mööblitüki või nurka paigutatud kummipuuga, siis tänapäeval on asi muutunud värvikamaks ning isikupäraseid sisearhitektuuri lahendusi kavandatakse tihti juba ruumide ehitamise järgus. Ettevõtetes tekib rohkem jääki, mida kasutatakse üha sagedamini kontorite omanäolise väljanägemise finantseerimiseks.

Läbimõeldud sisearhitektuurilahendused jõuavad üha enam ka neisse ruumidesse, mis jäävad otsesest klienditeenindusalast välja. Pildil Euronicsi koolituskeskus.  Foto: Terje Ugandi

Teine põhjus on välismaised eeskujud, mille mõju jõuab tasapisi Eestisse. Lausmäe sõnul on eestlased praegu kontorite kujundamise mõttes avastamas nähtust, mis on tegelikult elementaarne ja muus maailmas juba aastakümneid olemas. „Kui sisustusajakirju lapata, siis on märgata, et üks ettevõte tegi popi kontori ja teine. Tasub märgata, mis neid omavahel seob ja mis meelsus on selle taga. Mina näen nende näidete taga selget mustrit,“ räägib sisearhitekt.

Üksluisus väheneb

Oma töös puutub Lausmäe kontoritrendide muutustega kokku iga päev. Tema sõnul on märgata, et kontorite üksluisus hakkab tasapisi vähenema ja üha rohkem ettevõtteid panustab visuaalsesse oma näo loomisesse sisearhitektuuri kaudu ning seda ka ruumides, mida kliendid üldse ei näe ning mis on mõeldud vaid ettevõtte endi töötajate jaoks.

Esimese muutusena võis mõningad aastad tagasi täheldada kontorite tänapäevastumist kui sellist. Nüüd on soovile moodne välja näha lisandunud ka tahtmine meelde jääda just omanäolisena. „Eraldi võetuna ei mõju tüüpiline kaasaegne kontor ju sugugi mitte halvasti. Ainus viga on selles, et kui sattuda käima kolmes ettevõttes, mis paiknevad samas hoones samal korrusel, siis on need kõik liiga ühte nägu,“ põhjendab Lausmäe klientide püüdlusi eripärasuse järele.

Lausmäe sõnul on tavapärane, et kui juttu tuleb korporatiividentiteedist, siis liigub esimene mõte ümber klienditeeninduse, kuna müügi huvides on ju eelkõige kliendile vaja ennast meeldejäävaks teha. Viimase trendina on aga hakatud kujundama identiteeti aina enam ka oma töötajate jaoks – et töötaja saaks aru, kus ta töötab ning et ta identifitseeriks iseennast rohkem just selle ettevõtte töötajana. Seetõttu on identiteediloome jõudnud ka nii-öelda tagatoa kontoritesse ja töötajate ruumidesse, kuhu klient mitte kunagi ei satu.

Saab ka lihtsate vahenditega

Eestis on back office'ite sisearhitektuuri kaudu korporatiividentiteedi otsijateks olnud esmajoones IT firmad, pangad, telekommunikatsiooni ettevõtted ning ka riigiasutuste uued hooned, nagu näiteks uus Harju maakohtu hoone või Sotsiaalkindlustusamet. Samas ei saa öelda, et tegemist oleks vaid nii-öelda rikaste hiigelettevõtete trendiga.

„Maailm areneb vaikselt. Kui natukenegi mõelda, siis ei ole alati palju vaja, et see oma nägu nendesse ruumidesse saada. Aga kõigepealt on seda vaja teadvustada, et tellija oskaks seda küsida ja sisearhitekt pakkuda. See on asi, millest on mõistusega võttes kasu, see motiveerib töötajaid ja kommunikeerib soovitud sõnumit klientidele,“ räägib Lausmäe.

Lausmäe toob näite aastast 2007, mil korporatiividentiteedi teema oli Eesti kontekstis veel üsna uus. Toona soovis Ergo kindlustus endale värske väljanägemisega ruume ning seda, et läbiv joon oleks nii klienditeenindusalas kui ka kontoris. „Kontor oli hästi lihtne, aga mingite värvivalikute läbi tekkis ometigi arusaamine, et see on just Ergo kontor,“ meenutas Lausmäe üht esimest näidet teadlikust korporatiividentiteedi kujundamisest, millega ta Eestis kokku puutus. Hiljem kasutas sama võtet näiteks ka G4S – kontor kujundati võrdlemisi tagasihoidlikult, kuid mingid värvid ja logosein viitasid siiski sellele, et tegemist on just nende kontoriga.

Detailid loovad terviku

Selle üle, et tema klientideks on aasta-aastalt sattunud ühe enam mittestereotüüpseid ettevõtteid, kes soovivad oma eripära visuaalselt esile tuua, on Lausmäel ainult hea meel. Varem tähendas moodsa kontori kujundus klišeenägemust investeerimispanga nõupidamisruumi sarnasest klaasseintega ruumist. Nüüd tähendab see rohkemat.

„Meie juurde tulevad ettevõtete esindajad vahel jutuga, et vana kontor on nõme, aga kui me uuele rendipinnale kolime, siis tahame saada midagi ägedat. Ja tavaliselt mis nad saavad, on kontor, mis on nii äge kui ka nende firma nägu, mis peaks aitama kaasa nende ettevõtlusele ning kus töötajad saavad aru, kus nad töötavad,“ rääkis Lausmäe.

Lausmäe sõnul saab iga ettevõtte puhul midagi erilist välja tuua, mis just sellele ettevõttele omane on, sest nagu ka kõige igavam inimene, kes ometi vaatab, mida ta selga paneb ja milline ta tänaval välja näeb, nõnda on ka kõige igavamal ettevõttel oma nägu.

Eriti tore on, kui ettevõtte esindajad pakuvad omalt poolt lahendusi, mille kaudu ettevõtte imago paremini esile võiks tulla. Parima tulemuse saab, kui kontori identiteediküsimusega tegeletakse juba ruumide ehitamise käigus, et oleks võimalik planeerida ruumijaotusi ning valida materjale, mis ettevõtte iseloomuga paremini haakuksid. Lõppkokkuvõttes loob soovitud mulje tervik – õiged värvivalikud, materjalid, ruumiliigendus, unikaalsed detailid. Lausmäe sõnul on nüansse palju, kuidas ruum ettevõtte kasuks tööle panna. „Interjööri mõte on nagu visiitkaart. Tegemist on reaalse kuvanditekitajaga,“ arvas Lausmäe.

Igaühel oma nägu

Meeldejäävaid ning identiteeti kajastavaid kontoreid on Eestis praeguseks sisustatud juba üksjagu. Kohalikest pangahoonetest võib esile tuua LHV, kus identiteediloome ei piirdu klienditeenindusalaga, vaid jätkub ka töötajate ruumides.

Viimase aasta uustulijatest väärivad kindlasti nimetamist kinnisvaraarendusettevõtte Hepsor rohelisel mõtteviisil põhinevas büroomajas paiknevad kontorid aadressil Järvevana 7B. Mullu valminud ärihoone tõmbab tähelepanu oma kõrgetasemeliste insenertehniliste lahenduste poolest, mis on taustana ka seal kontorit omavate asutuste imago teenistuses. Lausmäe sõnul on enamik tellijaid, kes sinna kontorit tahtsid, juba eos natuke teadlikumad sellest, et kontori väljanägemine on osa ettevõtte identiteedist. Seetõttu sai erilisem ka nende sisearhitektuur. „Märksõnad ei ole seal tingimata raha ja luksus, pigem lähenemine, et oleks popp ja novaatorlik. Meie kliendid olid Järvevana 7B-s Hepsor, Mitt & Perlebach OÜ, TripleDev, Toyota Baltics ja Insenerehitus. Seal on väga erinevad ettevõtted kõrvuti ruumides. Igaüks tahtis oma kontorile oma nägu ja nad ka said selle,“ rääkis Lausmäe.

Hetkel kuum