Jaga lugu:

Danske laenuportfellil on esimene kosilane

Tänane Danske kontor Tallinnas.  Foto: Andras Kralla

Vaevalt kedagi huvitaks Eestist lahkuma sunnitud Danske laenuportfell, arvas Inbanki juht Priit Põldoja. Vähemalt Coop Pank on aga huvist teada andnud.

Danske Bank peab filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või muule krediidiandjale, kes teenindab laene edasi, või rakendama muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita. Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.

Lahtine on, kuidas õnnestub Danskel oma laenuportfellist vabaneda. Inbanki juht Priit Põldoja arvas, et mõnel pangal võis selle vastu aastate eest huvi olla, kuid tänaseks on huvi lahtunud. "Seal on antud suhteliselt agressiivse intressiga laenud. Mulle tundub, et suuremadki pangad pole huvitatud, väiksematest rääkimata," märkis pankur.

Põldoja sõnul peaks tõenäoliselt saama seda ka üle piiri ehk emafirmale viia. "Laen pole otseselt litsentsiga kaetud tegevus, nagu on hoiustamine," ütles ta. Samas on portfelli tema sõnul kindlasti võimalik ka müüa. "Sõltub, millise diskontomääraga," tõdes ta.

Kutsuvad üle tee

Oma huvist andis päeval pressiteate vahendusel teada aga Coop Pank. Danske lahkumine Eestist on andnud kodumaistele pankadele võimaluse suurendada laenu- ja hoiuseportfelli, ütles panga juhatuse esimees Margus Rink.

"Meile on kindlasti huvitav mõte ka Danske olemasoleva laenuportfelli ostmine. Lisaks pakume Danske era- ja äriklientidele atraktiivseid tingimusi hoiustamiseks ja kutsume neid sisuliselt üle tee asuvasse Coop Panka,” ütles Rink.

Varasemalt on 2016. aastal Lätis ja Leedus Danske laenud kokku ostnud Swedbank. Panga Eesti juht Robert Kitt ütles aga, et teade Danske kinnipanekust on veel liiga värske, et mingeid kommentaare jagada. LHV samuti teemat börsireeglitele viidates ei kommenteerinud.

Hulk omavalitsuste laene

Danske laenuportfellist moodustas eelmise aasta lõpu seisuga ligi kuuendiku (13,9%) kohalike omavalitsuste laenud (147 miljonit eurot). Näiteks Tartu linn on kasutanud alates 2013. aastast Danske Banki võlakirjade emiteerimiseks neljal korral, kogusummas 42,35 miljonit eurot, mille jääk oli 2018. aasta lõpu seisuga 29,2 miljonit eurot.

Tartu linna rahandusosakonna juhataja Külli Lusti sõnul polnud Danske sulgemises midagi üllatavat. „Kuulsin ka raadiost lõuna ajal seda, aga ega meie jaoks see küll midagi ei tähenda,“ lausus Lust.

Ta lisas, et Danske oli saatnud eelmise aasta lõpus kirja, et sulevad kõik arved 6. märtsil, ning nüüdseks on antud uus üldine arve, kuhu ka siis teised ettevõtted kannavad kohustuste jääke. "Iseenesest seda on varem ka juhtunud, kus keegi võtab nende kohustuste haldamise lihtsalt üle," märkis Lust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum