Maksulaekumised näitavad ehitussektori jahtumist

"Avaldunud on ka ehitussektori käibemaksu tasumise kasvu selge aeglustumine ja seda nii jaanuaris kui ka viimasel kolmel kuul. Ka väljastatud ehituslubade statistika viitab ehitusturu jahtumisele," teatas rahandusministeerium.

Tegemist ei ole ainult ehitussektoriga. Käibemaksu tasumise kasv jaanuaris on aeglustunud, millega jätkub 2018. aasta teises pooles alanud kasvu pidurdumise trend. Lisaks toetab käesoleval aastal trendi aktsiisimäärade tõusu tühistamine, mille tulemusena hinnakasv pidurdub. Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas jaanuaris võrreldes eelneva aastaga mõõdukalt ehk 3,6 protsenti.

Käibemaksu tulu kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli 2019. aasta jaanuaris 4 protsenti, kuid jääb alla kasvutempole 2018. aastal. Ühtlasi oli jaanuar, suuresti alkoholiaktsiisi tõusule eelnenud varumise tõttu, 2018. aasta kõige tugevam kuu, mis on võrdlusbaasi kõrgele seadnud.

Sektoritest panustasid jaanuaris käibemaksu tasumise kasvu enim energeetika ja jaekaubandus, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 27 ja 16 protsenti. Sealjuures kiirenes tasumise kasv jaanuaris mõlemas sektoris. Energeetika kasv tuleneb elektrienergia ja soojusenergia müügi kasvust, mis tugines eelkõige hinnatõusul.

Jaekaubanduse tasumise kasvu on toetanud müügi suurenemine spetsialiseerumata kauplustes ning mootorikütuste jaemüük. Käibemaksu tasumised kasvasid ehituse tegevusalal 2018. aastal kokku jõudsalt ehk 19 protsenti. Sealjuures oli kasv laiapõhjaline, hõlmates kõiki kolme ehitusvaldkonda: hoonete- ja rajatiste ehitust ning eriehitustöid.

Samuti oli tugeva tasumise kasvuga hulgikaubandus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas eelnenud aastaga võrreldes mõlemas sektoris 8 protsenti. Seevastu on 2019. aasta jaanuaris nii mootorsõidukite müügis kui ka hulgikaubanduses tasumised väiksemad kui aasta varem.

Ülemaailmse tõusulaine toel on Eesti majandus viimasel paaril aastal pakkunud positiivseid üllatusi ning eelmisel aastal ulatus majanduskasv jooksevhindades 8,6 protsendini (püsivhindades 3,9 protsendini). Sisemajanduses on kasvu toetanud ehitussektori väga kiire areng ning sissetulekute kasvu tõttu suurenev eratarbimine.

Kui maksu- ja tolliameti andmetel kasvas eelmisel aastal keskmine väljamakse palgatöötajale 6,9 protsenti, siis maksuvaba tulu tõusu tõttu ulatus keskmine netoväljamakse tõus koguni 9,3 protsendini. Hõive kasvu arvestades kasvas maksudejärgne töine sissetulek 10,7 protsenti.

Vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning ajaloolist keskmist ületavale kindlustundele, on inimesed tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud. Käibemaksu tulu kasv jäigi sissetulekute kasvule alla paari protsendi võrra.