Tallinn säästab: lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad

Artikkel

- Uudised
- Katariina Krjutškova
- 15. aprill 2019 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn säästab: lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad
Tallinna kokkuhoid laste toidurahalt on tähendanud seda, et koolitoit ei tule sageli parimast toorainest ega ole piisavalt mitmekesine.Foto: Andras Kralla
Tallinnas pole viis aastat kooli toiduraha toetus tõusnud, mistõttu on koolisöögis vähendatud liha ja piima kogust, samuti kasutatakse Poola puu- ja juurviljasid. Lisaks minnakse üha enam üle kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga kokku tuleks.
Tallinnas mitmeid koole toitlustava ettevõtte RK Teenindus OÜ toitlustusjuht Ülle Jahesalu ütles, et on viie aasta jooksul mitu korda pidanud retsepte muutma, sest kallinevad hinnad sunnivad tegema toidu kvaliteedis mööndusi. Jahesalu tõi näite, kuidas säästa levinud koolitoidu guljaši valmistamiselt: tuleb vähendada lihakogust portsjoni kohta, panna vähem hapukoort ja lisada paksendamiseks rohkem jahu.
Selle rahaga midagi head ei saa
RK teeninduse toitlustusjuhi Ülle Jahesalu sõnul on lihakoguse vähendamine ja hapukoore kokkuhoid kastmetes, suppides ja magustoitudes paratamatus. Teistviisi Tallinna koolides lapsi niivõrd väikese rahaga – riigi ja linna poolt kokku 1,34 euroga päevas – ära ei toida. RK Teeninduse juhi Alar Tamkivi hinnangul on sellise olukorra põhjustanud Tallinna linn, mis alandas eelmisel aastal laste toiduportsjonitele kuluvat summat.
2014. aastal maksid riik ja Tallinna linn lastele koolitoidu eest kokku 1,34 eurot. Möödunud aastast tõstis riik oma panuse 78 sendilt ühe euroni. Koolide hoolekogude väitel jätsid Tallinna ümberkaudsed vallad omaosaluse samaks või panid juurdegi, aga Tallinn hoopis vähendas senist 56sendist panust 22 sendi võrra. Kokku jäigi seetõttu endiselt kehtima 1,34 eurot ühe õpilase eest päevas.
Praegu ei mõelda sellele, et laps kvaliteetselt süüa saaks. Pigem hoiab Tallinna linn lihtsalt metsikult raha kokku.
Matti Martinson
Toitlustusettevõtte Orfeuse omanik
Seejuures pole 1,34 eurot summa, mida ettevõtjad üksnes söögi jaoks kasutada saavad. Sellest rahast läheb maha käibemaks, lisaks ettevõtluskulud, tööjõukulud, kommunaalarved kuni lõhutud taldrikuteni välja. Tamkivi ütles, et viie aastaga on tööjõukulud tõusnud peaaegu 40 protsenti, samuti tooraine ligi 20 protsenti, rääkimata kommunaalteenustest.
Toitlustamisettevõtte Orfeus omanik Matti Martinson ütles, et olukord on täiesti käest läinud. „Praegu ei mõelda sellele, et laps kvaliteetselt süüa saaks. Pigem hoiab Tallinna linn lihtsalt metsikult raha kokku.“
Kolm võimalust koolitoiduga koonerdada
1. RK Teeninduse juht Alar Tamkivi sõnul peavad toitlustajad kasutama üha kehvemat toorainet. Lisaks liha- ja piimatoodete vähendamisele kasutatakse Ülle Jahesalu sõnul koolitoidu valmistamiseks Poola kapsast ja sibulat. „Kodumaine puuvili jääb kindlasti ära, sest see on liiga kallis. Vaadake, mis maksab Eesti õun, ja võrrelge seda Poola õuna hinnaga,“ lisas Jahesalu. Tema sõnul tõusevad vastu talve Eesti õunte hinnad liiga kõrgele, lisaks näevad Poola õunad paremad välja ja meeldivad sellepärast lastele rohkem.
2. Orfeuse omanik Matti Martinson ütles, et kui enne sai pakkuda lastele kolme-nelja salatit, siis täna seda enam teha ei saa. Ka Jahesalu tõi näiteks, et kui ühel päeval pakutakse koolis kallist veiseliha, ei kindlasti ei saa selle kõrvale enam kaht salatit valida.
3. Mõnes koolis kaalutakse kahe supipäeva tegemist. "Seni oleme hakkama saanud ühega, kuigi mitmed toitlustajad pakuvad kaks korda nädalas suppi juba ammu," ütles Alar Tamkivi. Tamkivi tõdes, et see saab olema ebapopulaarne otsus, sest gümnaasiumiõpilased ei armasta suppi. Kui lapsed ei saa koolitoidust kõhtu täis, ostavad nad lähimast poest saiakesi, lisas ta.
RK Teeninduse juht Alar Tamkivi (paremal) ja ettevõtte toitlustusjuht Ülle Jahesalu näitavad reaalkooli laoruume, kus hoiustatakse ka Poolast toodud õunasid. Foto: Andras Kralla
Suured riisuvad koore
Tihedas konkurentsis võidab toitlustuse hangetel ikka kõige madalama hinna pakkuja või see, kes pakub sama raha eest kõige rohkem. Seetõttu on tihti edukad ettevõtted, kes pakuvad suurt mahtu. Reaalkooli hoolekogu esimees Madis Päts aga nentis, et toitlustamisettevõtete puhul ei kehti põhimõte, et mida suurem, seda parem.
Pätsi hinnangul võib suur maht avaldada hoopis kehva mõju toidu kvaliteedile. Päts märkis, et ei armasta vandenõuteooriaid, ent praegune koolitoitlustussüsteem näib soosivat suuri tegijaid. „Ma ei tea, kas see on kellegi kasu või mugavuse küsimus,“ ütles Päts.
"Suured tegijad söövad väikeseid toiduvalmistajaid välja," leidis Päts ja tõi näiteks Pirital ja Viimsis toitlustusteenust pakkunud pankrotistunud ettevõtte KLP Toit OÜ.
Lisateenused: kas toretsemine laste arvelt?
Suur turuosa kuulub praegu Fazeri järeltulijale Baltic Restaurants Eestile ja ülemaailmsele Saksa toitlustusfirmale P. Dussmann. Martinson ütles, et kuni suured turul võidutsevad, pole ka Tallinna linnal põhjust midagi muuta, ja praegu paistab, et nimetatud ettevõtted suurendavad turul haaret. Seda on soosinud tema meelest linn selliste toitlustushangetega, kus nõutakse lisaks toitlustamisteenusele ka tasuta lisateenuseid.
Lisateenused on näiteks kaardiga maksmise võimalus, iga-aastane rahulolu küsitlus, farmi külastus lastele ja infopäevad lapsevanematele, kuid ka kringel jõuludel või jäätisekokteil lastekaitsepäeval.
Baltic Restaurants Eesti juhatuse liige Aaro Lode ütles, et tasuta ja tasulised lisateenused on olnud kuni selle aastani hanke kohustuslik osa, ning tihti just nende põhjal määrati ka võitja. "Kuna koolid ei olnud suutelised menüüsid hindama, hinnad olid paigas, siis sai määravaks lisateenus," lisas Lode.
Lode lisas, et saatis selle aasta alguses Tallinna linnavalitsusele kirja, milles nõudsid hangetelt lisateenuste mahavõtmist. Viimases Südalinna kooli hankes enam seda nõudmist polnud, lisas Lode. Varem tehtud toitlustuslepingud kehtivad aga viis aastat.
Martinsoni hinnangul on tulnud lisateenused varjatult ikkagi laste toiduportsjonite arvelt. "Mujalt seda raha tulla ei saa,“ väitis ta.
Kõik on saanud kannatada
Dussmanni toitlustusjuht Indrek Liiv ei soovinud ajakirjanikuga kohtuda, kuid teatas kirjalikult, et ettevõte ostab toorainet kohalikelt tarnijatelt ja eelistab Eesti tootjaid. „Kvaliteetne tooraine on oluline eeldus, et koolitoit oleks tervislik ja maitsev." Ta lisas, et koolitoidu raha suurendamine võimaldaks veelgi enam kasutada mahetoorainet ja suurendada näiteks ühel päeval pakutavat toiduvalikut.
Baltic Restuarants Eesti juhatuse liige Aaro Lode sõnul langes möödunud aastal ettevõtte kasum üle poole võrra, ehkki käibenumber kasvas.Foto: Andras Kralla
Suurima koolide toitlustaja Baltic Restaurants Eesti juhatuse liikme Lode sõnul on Tallinna linna toiduraha vähendamine mõjutanud negatiivselt ka nende käekäiku. Ta lisas, et otsivad pidevalt uus lahendusi kokkuhoiult, et kannatada ei saaks töötajad ega toidu kvaliteet. Vaatamata sellele, et Baltic Restaurants Eesti on laiendanud turul haaret ja kasvatanud käivet, kukkus möödunud aastal kasum üle poole võrra. Kui 2017. aastal teeniti 12,3 miljoni eurose käibe juures 631 000 eurot kasumit, siis mullu kasvas käive üle 13 miljoni euro, kuid kasum vähenes peaaegu kahe kolmandiku võrra ehk langes ligi 235 000 euroni.
"Me tegutseme ka ärimajades, ülikoolides ja tehastes ning eelmine aasta oli meie kasv just nendes sektorites suurem. Koolides isegi natukene kahanev," lisas Lode.
Lode hinnangul on pannud Tallinn ettevõtjad keerulisse seisu, sest väheneva kasumi korral kaob ettevõtjatel huvi tegevusvaldkonna vastu.
Äripäevaga suhelnud toitlustusettevõtted kinnitavad, et läinud aasta kasuminumbrid on võrreldes aasta varasemaga väiksemad või kukkunud isegi enam kui poole võrra. Kuna toitlustusettevõtjad esitavad majandusaasta aruanded aasta kestel, puudub täielik ülevaade, kuidas Tallinna linna koolitoiduraha vähendamine ettevõtetele mõjunud.
Mullu üle poole kasumist kaotanud ettevõtte Orfeuse omaniku Martinsoni sõnul kaob ettevõtetel kasumi vähenedes eeskätt ära võimekus investeerida näiteks tootearendusse, koolitustesse ja tehnikasse. Surve all on ka töötajate palgad, lisas Baltic Restaurantsi juhatuse liige Lode. RK Teeninduse juht Tamkivi ja toitlustusjuht Jahesalu puhkesid naerma küsimuse peale, kas koolikokad teenivad keskmist palka. Jahesalu märkis, et tööjõu hoidmine pole üksnes ettevõtte mure, vaid mõjutab suuresti laste toidu kvaliteeti ning nende tervist.
Elva lasteaed Õnneseen polnud 2017. aastal rahul P. Dussmann Eesti OÜ pakutava toitlustusteenusega. Loe lähemalt artikli lõpus.Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix
Suuremate koolitoidu pakkujate kasumirida muljet ei avalda
Üks suurimaid koolitoitlustajaid, Baltic Foods teenis 2017. aastal kasumit umbes 5% käibest, mullu aga alla 2%. Teise suure, Dussmanni, kasum oli 2017. aastal umbes 1% käibest.
Baltic Restaurants Eesti AS
Omanikud: Läti ettevõte BR Group SIA (100%). Kandis Eestis varem nime Fazer Amica Eesti. Baltic Restaurantsi all tegutseb 2011. aastast, mil Soome kontserni Fazer Group otsuse järel lahkuda Balti toitlustusturult võttis juhtimise üle kohalik Läti juhtkond. Ettevõtte esindaja Aaro Lode sõnas, et 2018. aastal teenisid nad käivet juba üle 13 miljoni euro, ent kasum vähenes ligi 235 000 euroni.
P. Dussmann Eesti OÜ
Omanikud: Ülemaailmne teiste teenuste kõrval toitlustusteenust pakkuv Saksamaa ettevõte Dussmann Service Holding GMBH.
Tuleleek AS
Omanikud: Mariika Gutman (75%) ja Sapling Capital OÜ (25%), mille omanikud on omakorda Aare Võsu ja Heidi Tatter-Võsu
Orfeum OÜ
Omanik: Matti Martinson. Martinsoni sõnul langesid möödunud aastal kasuminumbrid üle poole võrra.
RK Teeninduse OÜ
Omanik: Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts MTÜ, mille tegevjuhtkonda kuuluvad Alar Tamkivi, Leho Alliksoo ja Ahti Pent. Ettevõtte esindaja Tamkivi sõnul hoidsid nad möödunud aastal peaaegu poole võrra kulusid kokku, mistõttu jäi ettevõtte 2018. aasta aasta lõpuks ligi 20 000 euroga plussi.
Lapsevanemad koguvad allkirju
Reaalkooli hoolekogu alustas koolitoidu kvaliteedi parandamiseks allkirjade kogumist avaldusele, millega nõutakse Tallinna linnalt toiduraha tõstmist.
Lapsevanemad ootavad toiduraha tõstmist vähemalt 22 sendi võrra ehk sama palju, kui linn 2018. aastal oma raha langetas. Veel pole avaldust Tallinna linnale esitatud. Orfeuse omaniku Matti Martinsoni teada on praegu Tallinnas vaid kaks hoolekogu, kes pole avaldusega liitunud.
See pole esimene rahulolematus koolitoidu ja toitlustajate teemal. Näiteks 2017. aastal vallandas Saksa ettevõte P. Dussmann Elvas pahameeletormi – lapsevanemad esitasid toitlustaja kohta kaebuseid nigela toidu pärast.
Toonane Elva linnapea Aivar Õun väitis, et toitlustaja rikkus lepingutingimusi, kui ei esitanud paari kuu väitel toitude tehnoloogilisi kaarte, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida kalorsust ja toiduainete päritolu. Toona tunnistas Dussmanni Lõuna-Eesti toitlustusjuht Auli Vilep Tartu Postimehele, et tehnoloogiliste kaartide esitamise korrektsuses ja toiduainete valikus on neil arenguruumi.
Samuti ütles Vilep tookord, et toitlustajatel on võimalik pakkuda rohkem eestimaist toorainet ning Poola õunasid süüakse ajutiselt, sest Eestist pole leitud paremat koostööpartnerit.
Taavi Aas väitis Äripäevale, et mõni kool toidab sama rahaga lapsi mitu korda päevas, mistõttu pole tarvis tormata toetusraha juurde maksma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum