Rivo Sarapik • 28. aprill 2019 kell 3:00

Paavo Nõgene tahab Tallinkist teha miljardifirma

Paavo Nõgene sai Tallinki juhiks 2018. aasta mais. Viie aasta pärast loodab ta endiselt laevafirmat tüürida.  Foto: Mihkel Maripuu

Oma ametiaja suurimaks eesmärgiks seadis läinud kevadel Tallinki juhiks hakanud Paavo Nõgene murda läbi klaaslae ning viia Tallink miljardikäibega ettevõtteks. Viie aasta pärast loodab ta endiselt laevafirmat tüürida.

"Minu leping on hetkel kolmeks aastaks ja püüaks selle ajaga jõuda üle maagilisest, ühe miljardi euro käibe piirist," rääkis ta Äripäeva raadio saates "Juhi jutud". Läinud aastal 945 miljonit eurot käivet näidanud kontserni müügitulu on viimasel viiel aastal olnud 920–966 miljoni euro vahel.

Saates "Juhi jutud" rääkis Nõgene, mida ta selleks tegema peab, miks ta iga päev oma päevakava arhiveerib, mida senistest ametitest Tallinkisse kaasa viis, mida on õppinud teekonnal lehepoisist miljonäriks, mida õpetasid avalikud konfliktid ja paljust muust.

Küsimustele vastab Paavo Nõgene.

Vahetult enne Tallinki juhiks astumist ütlesite Toomas Sildamile antud intervjuus kujundlikult, et te ei ole peast kantsler. Sama kujundit kasutades, kes te peast siis olete?

Kunagi keegi küsis, kas oleksin nõus, kui mulle pakutaks rahandusministeeriumi kantsleri kohta. Ei. Ma ei ole peast kantsler. Läksin kultuuriministeeriumi kantsleriks ainult seetõttu, et mulle meeldis see valdkond.

Mind on innustanud see, kui saab midagi teha ja muuta maailmas paremaks, ja kindlasti kõikides nendes ametites, kus mul on olnud au töötada, on see aspekt olnud olemas. Loodan Tallinkis anda panuse, et Tallink muutuks veelgi paremaks ja ägedamaks ettevõtteks, kui ta täna on.

Teil saab peagi aasta Tallinki juhina täis. Mille üle esimesest aastast kõige rohkem uhkust tunnete?

Investoritele kindlasti meeldib see, et Tallink on lõpuks kinnitanud dividendipoliitika, soovides igal aasta maksta dividendi vähemalt viis senti aktsia kohta. Tallink on jõudnud oma aktsiatega Helsingi börsile ja kolmas märksõna on uue laeva tellimine. Mul on olnud aga huvitav sisseelamise ja õppimise aeg, mis kindlasti väärib kirja panemist raamatusse, mida võib-olla kunagi hiljem kirjutama hakata.

Enn Pant, Tallinki suuromanik 2019. aasta jaanuaris ERRile antud intervjuus

Siin majas on kõik öelnud, et issand kui tore, me poleks kunagi arvanud, et Tallinkil on nii tore juhatuse esimees.

Millised õppetunnid juhina saite?

Kui inimene kutsutakse juhtima tippjuhina ühte ettevõtet, oodatakse sellelt juhilt midagi, mis on tal endal olemas või talle omane. Olen püüdnud neid endaga kaasas käivaid põhimõtteid ja kultuuri Tallinkis juurutada – inimesest sõltub kõik ja hea tulemus tuleb siis, kui suudad seda inimest märgata ja temast ka hoolida. See on kenasti vastu võetud ja iga ettevõte kipub oma juhi näo järgi kujunema. Tallink kindlasti seda täna veel ei ole, aga eks ajapikku sinnapoole liigub.

Mis nägu oli organisatsioon siis, kui te selle üle võtsite?

Väga kiiresti kasvanud organisatsiooni nägu. Tallinki üks asutaja ja nõukogu esimees Enn Pant ütles mulle tabavalt, et kiire arengu ja kasvamisega on asju, mis võib-olla teinekord saavad vähem tähelepanu. Nüüd on aega tegeleda ka teiste väärtustega ja ilmselt selleks mind ka ettevõttesse kutsuti.

Mis need väärtused on?

Rohkem tähelepanu inimesele, rohkem motiveerimist ja kindlasti ka Tallinki efektiivsemaks muutmine. Kiire kasvu ajal on vaja teha väga kiireid otsuseid ja nüüd on mõneti aega ka vaadata, kas kõik, mida täna teeme, on kõige efektiivsemalt tehtud ja kõige innovaatilisem. Püüame muuta seda, et kulubaas ei sööks ära kasumit, ja oleme selles vallas teinud samme. Kui ei tule ootamatusi, siis 2019. aasta tuleb Tallinkile parem kui 2018.

945 miljonit eurot käivet tegi Tallink läinud aastal. Tulemus oli aasta varasemast kehvem 1,8% võrra.

Milles see tähelepanu inimestele seisneb?

Olen inimeste inimene ja seda usku, et robotite aeg ei ole veel käes, robotid alles õpivad inimestelt. Meie uus laev Megastar on palju tehisintellekti täis, aga selle kõige juures on ikkagi inimesed need, kellelt ka kõik tähtsad seadmed oma teadmised saavad. Inimese tähtsustamine ja väärtustamine oma töökollektiivis aitab ettevõtet veelgi paremate tulemusteni.

Mida te ettevõttesse kaasa võtsite?

Selle kultuuri, mis on minuga kaasas käinud Vanemuise teatris ja kultuuriministeeriumis. Eks seda ole sõnadesse keeruline panna ja väljapoole see võib-olla väga paistma ei peagi.

Kui saite Vanemuise juhiks, siis teilt küsiti, kuidas nii noor inimene saab hakata juhtima inimesi, kes on temast palju vanemad. Vastasite sellele toona niimoodi, et te olete kasvanud selle organisatsiooni seest ja inimesed usaldavad teid ja järgnevad teile. Tallinkisse tulite väljastpoolt. Kuidas te Tallinkis usalduse olete võitnud?

Seda, kui palju usaldust olen suutnud välja teenida Vanemuise teatris, kultuuriministeeriumis või Tallinkis, peab küsima nendelt inimestelt, kes Tallinkis töötavad. Ka Vanemuise juhiks saades oli osalt inimestelt usalduskrediit, sest eks teater vaatas ka, et see noor poiss, kes alles jooksis jalus ja laulis laval, püss käes, Carmeni poistekooris, saab mõnda aega hiljem teatrijuhiks. Usaldus tuleb tööga välja võita ja teenida.

Aivar Mäe, Paavo Nõgene suurim õpetaja iseloomustab teda 2018. aasta suvel intervjuus Äripäevale

Ma arvan, et ta teab, mida tahta. Sellised väljakutsed, kus ta peab pea ees tulle sööstma, sobivad talle väga hästi.

Mille poolest erineb börsifirma juhtimine teie senisest juhtimiskogemusest?

Börsifirma ja riigiasutuste vahel on teatavaid ühisosi. Mõlemaid kammitsevad tihtipeale erinevad reeglid. Vanemuises või kultuuriministeeriumis tead, et sul on kõrgendatud tähelepanu. Börsiettevõttel on samamoodi. Pean kinni pidama reeglitest, et ei lobiseks intervjuul välja midagi, mida veel kõik aktsionärid võrdselt börsiteate kaudu teada ei ole saanud.

Olete öelnud, et naudite seda, kui laval peab ise vähe olema, ja pigem meeldib teile olla lava taga ning lasta teistel inimestel suuri asju teha. Börsifirma juhtimine tundub olevat selle vastand, pead alati olema kõneisik ja paistad välja.

Ega börsiettevõtte juht kuskil peidus olla ei saa. Liigsest tähelepanust annab ja tuleb viisakalt ikkagi hoiduda. Ennekõike pean silmas seda, et tööst rääkida võib, aga eraelust rääkima ei pea.

2007. aastal sai Paavo Nõgenest Vanemuise juht. Ta oli tolleks ajaks teatris töötanud juba tosin aastat ja alustanud valgustaja assistendi kohalt.  Foto: Lauri Kulpsoo

Teie karjääri iseloomustab lihttööde tegemise juurest tippu, nii-öelda lehepoisist miljonäriks saamine. Mida nendest eelnenud ametitest juhtimisse kaasa võtsite?

Inimestega suhtlemist ja läbi saamist. Olen arendanud empaatiat kõikides nendes ametites, sest ega kultuurivaldkonnas töötavad isiksused ole teps mitte kergemad või raskemad kui laevandussektoris töötavad isiksused.

Eks juhi põhiroll ongi luua inimestele tööks head töötingimused ja neid motiveerida kõige paremaid tulemusi saavutama. See on ka põhjus, miks ma ülikoolis oma erialaks kommunikatsiooni ja ajakirjanduse valisin. Et kommunikatsioonioskus ei ole kunagi liiast. Mida rohkem suudad juhina end paremaks muuta ja kogemusi omandada, seda parem.

Teinekord lähen väga detailidesse. Rohujuuretasemele minnes selgub, kas see, kuidas täna seda tegevust tehakse, on kõige mõistlikum ja efektiivsem. Huvi ja tahtmine pinnapealsest rohkem teada saada on kindlasti mind innustanud ja kannustanud elus tööd tegema.

See ajab mind hommikul kell kuus üles ja kella seitsmeks juba kontorisse, et olla võimalikult põhjalik ja ettevalmistunud ning heaks partneriks kolleegidele.

Jaak Allik, Ugala teatrit juhtinud poliitik intervjuus Äripäevale 2018. aasta kevadel

Ol­les puutunud kokku üsna paljude avalikus teenistuses olnud inimestega, on ta üks või­mekamaid ja konkreetsemaid.

Olete kell seitse juba kontoris. Kui pikad teie tööpäevad on?

Sõltub. Päevad ei ole ülemäära pikad, aga hakkavad vara. Ilmselt viie-kuue paiku on lootust saada koju või siis sätin laevale, kui ees ootab järgmisel päeval töö Stockholmis. Pärast tööd püüan teha natukene trenni ja ei ole välistatud see, et valmistan järgmisteks päevadeks asju ette.

Olen hästi kalendripõhine inimene ja mu päevaplaanid on arhiveeritud alates 1. jaanuarist 2007, Vanemuise teatri juhiks saamise ajast.

Miks te seda teete?

Ajaloo jaoks ja võib ka praktiline vajadus tekkida, saan minna oma Tartu kodu keldrisse ja võtta sealt selle kuupäeva välja ning vaadata, mis tegelikult toimus.

Millest tööaeg koosneb?

Mulle meeldib esimene tund-poolteist olla omaette. Saan läbi sirvida kõik ajalehed ja ette valmistada sama päeva mingeid olulisemaid kohtumisi, vastata e-kirjadele. Püüan õhtuti kolleege kirjadest säästa. Kirjutan need küll valmis, aga saadan välja hommikul. Sellega lood harjumuse, kus õhtul kirja saabudes teatakse, et sellele on vaja tõesti vastata.

Poole üheksast on kolleegid majas ja hakkab igapäevane töö selle nimel, et Tallink pakuks seda, mis Tallink pakkuma peab.

Tallinki juhid Paavo Nõgene, Andres Hunt, Janek Stalmeister, Lembit Kitter ja Veiko Haavapuu 2018. aasta sügisel, kui ettevõte teatas, et kavatseb Rauma Marine Constructionsilt tellida uue kiirlaeva Tallinna–Helsingi liini kiirlaevateenuse jaoks.  Foto: Andras Kralla

Milleks alati oma kalendrisse aega võtate?

Järgmise päeva mingite tegevuste ettevalmistamiseks ja kohtumiseks kõikide inimestega, kes minuga kohtuda tahavad. Kõik 7500 Tallinki töötajat on teretulnud ja seda võimalust kasutatakse. See on organisatsioonikultuuri mõttes hea, et töötajad teavad, et neil on alati võimalik oma tippjuhi juurde minna.

Millele kunagi aega ei leia?

Selliseid asju ei ole.

Milliseid inimesi te enda meeskonda soovite?

Igal juhatuse liikmel on vastutusvaldkonnad, mille eest nad vastutavad ja peavad tegema sama, mida mina teen ettevõtteüleselt, ehk looma parimad võimalikud töötingimused ja tooma tulemuse koju.

Kas on mõõdik, mis ütleb, et olete teinud tulemuse?

Minu tehtava hindamine on veel ees. 2019. aasta eelarve on esimene, mille koostamisel osalesin. Mõõdikuid on palju erinevaid: piletimüük ja pardateenindus, hotellioperatsioonid, turuosa.

Mille põhjal hindate, et enda tööd hästi teete?

Kui kliendid on rahul, saab ka juht rahul olla. On oluline, et areneksime. Ettevõte on viimased aastad olnud stabiilse käibenumbriga ja otsime võimalusi, kuidas Tallink veelgi suuremaks muuta. Erinevaid projekte ja tegevusi on töös.

Minu leping on hetkel kolmeks aastaks ja püüaks selle ajaga jõuda üle maagilisest, ühe miljardi euro käibe piirist.

Innovatsioonist. Eesti Energia juht Hando Sutter küsis saates Eesti juhtidelt, kuidas innovatsiooni juhtida.

Tallink on partner targa sadama lahendustes Tallinna ja Helsingi sadamatega. Alustasime Tallinna Tehnikaülikooliga targa autoteki kujundamist. Kui auto jõuab laeva, ei peaks ta enam inimese abi vajama, vaid võiks parkida automaatselt. Helsingi sadamas käib laeva sadamakai äärde jõudmine juba automatiseeritult. Eelmisel aastal investeeriti Silja Europasse, üsna vanale laevale, mis vähendas kütusekulu pea viiendiku võrra. Megastaril saab olema palju tehisintellekti ehk sensoritega kogutakse infot, mis aitab konkreetsel liinil konkreetsel hetkel kõige optimaalsema mudeli valida.

Kõik sellised innovaatilised lahendused aitavad innovatsioonile kaasa ja kulusid optimeerida. Samas on innovatsioon juhitud inimeste poolt, nii et kõige selle tegemiseks peab olema tarku spetsialiste.

Paavo Nõgene, Tallinki juht

Kui teed tööd südame ja teotahtega ning teed seda hästi, siis on lootust, et sind märgatakse.

Teie karjääri iseloomustab see, et elu on kõik ise nii-öelda kätte mänginud, asjad on tulnud loomulikult. Kuidas see nii on kujunenud?

Kui teed tööd südame ja teotahtega ning teed seda hästi, siis on lootust, et sind märgatakse. See on täpselt nii ka minul läinud. Sedasi mu lühikesel karjääriredelil, kus on alles kolmas töökoht, tegelikult olen elus liikunud. Vanemuise teatris märkas mind Aivar Mäe, kes oli saadetud teatrit keerulisest finantsolukorrast päästma. Järgmisel hetkel märkas mind toonane kultuuriminister Rein Lang ja 5,5 aastat hiljem märkas mind Enn Pant.

Tallinki juhiks kutsumine oli meeldiv üllatus. Sellist pakkumist ei osanud siis oodata?

Ettevõtlusse oli ka varem meelitatud, aga kultuuriministeeriumi kantsleri roll oli ka väga huvitav, sest oled seotud 4000 töötajaga valdkonnaga. Kui minister on poliitiline jõud, siis kantsler on nii-öelda valdkonna tegevjuht. Mul ei olnud plaani kantsleri ametist lahkuda, mu volitusi oli järgmiseks viieks aastaks pikendatud. Enn Pandi kõne ühel märtsikuu varahommikul oli kindlasti ootamatu ja üllatav.

Iga päev töötab Paavo Nõgene Tallinkis kõige lähedasemalt 20 inimesega. Laiendatud juhtkond on ettevõttes 13–14 inimest, valdkonnajuhte on 30 ringis.

Kas uudishimu on ka see, mis on pannud teid vastu võtma ootamatuid või ka üllatavaid ametiposte?

Ei olnud mõelnud Tallinki juhiks saamisest. Tallinkiga liitumisest oli minuga paar aastat varem korraks räägitud, aga sinna see toona jäi.

Olin Tallinki juhiks saades 38aastane ja töötanud 22 aastat kultuurivaldkonnas. Tundsin, et kui üldse nii suurt kannapööret teha, siis on võib-olla viimane aeg. Võib-olla 50aastaselt poleks sellist suurt kannapööret enam vastu võtnud ja läinud täiesti uude valdkonda.

Iga tippjuht peab selle valdkonna, kuhu ta tööle läheb, inimesi juhtima, selle endale võimalikult kiirelt selgeks tegema. Tark juht valib valdkonnajuhtideks endast targemaid inimesi ja kindlasti tippjuht ei pea olema spetsialist igal alal.

Kas te puhkama olete õppinud?

Ei ole, kahjuks mitte. Tunnen ennast puhkuse ajal häirituna. Üsna hiljuti olin umbes kümnepäevasel reisil ja ikkagi üsna palju tundsin puudust sellest, et tegelikult äkki oleks hoopis toredam hetkel tööl olla.

End peab siiski hoidma. Kuidas te end taastate?

Eks ma seda balanssi püüan tundma õppida.

Käin Tartus, see on mulle patareide laadimise koht. Mulle meeldib paar tundi autoga ringi sõita, vaadata loodust. Käin rattaga sõitmas ja jõusaalis. Sõpradega õhtuti võib-olla kuskil head sööki nautimas, nii et eks neid tegevusi on. Puhkama õppimine ei ole veel minuni jõudnud, et ma siiski loodan sisimas, et ehk see kunagi saabub.

Vanemuise peaprodutsent Paavo Nõgene, Vanemuise kirjandusala juht Anu Tonts ja Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe 2006. aastal rahvusvahelist teatripäeva tähistamas ja 2005. aasta Eesti teatri auhindade kätte andmise tseremoonial Vanemuise teatris. Aivar Mäed nimetab Paavo Nõgene üheks oma suuremaks õpetajaks.  Foto: Lauri Kulpsoo

Te olete öelnud, et ei usu juhtimisraamatuid ja õpite teistelt inimestelt. Kellelt ja mida olete õppinud?

Neid inimesi on palju. Üks minu suur õpetaja on olnud Aivar Mäe, tänane rahvusooperi juht. Inimeste väärtustamist ja suhtlemisoskust olen temalt õppinud.

Loen palju ajalehti ja jälgin, mis meedias toimub. Püüan jätta meelde, kuidas ma ise mitte kuidagi kindlasti käituda ei tahaks, või siis võtta šnitti teistelt inimestelt, kui ma näen, et keegi teeb midagi väga hästi. Praktiline elukogemus on kõige suurem väärtus. Ma ei alahindaks loomulikult ka mingit juhtimisteoreetikute öeldut, aga ise olen tõesti rohkem praktilise elu kaudu õppinud.

Et juhtimisraamatuid pole siis üldse lugenud?

Vastab tõele.

Mis see on, mida avalikkust jälgides vältida püüate?

Ettevõttesisesed asjad tuleb alati lahendada ettevõtte sees. Seda oleme võib-olla Eestis avalikus sektoris palju näinud.

Mingeid skandaaliilminguid ikkagi lahendatakse avalikkuse kaudu, aga kodu tuleb kodus korras hoida, mitte püüda korda teha meedia kaudu.

10 kiiret küsimust Paavo Nõgenele

Kes on teile autoriteet?

Inimene, kellest võtta eeskuju, kelle väärtushinnangud tunduvad olema minu jaoks õiged, nimesid konkreetselt nimetamata.

Võiksite valida enda juhiks ükskõik kelle. Kelle valite?

Ta peaks olema tööd armastav, inimestest hooliv. Empaatiavõimeline väga teotahteline edasipürgiv inimene. Jätame nimed.

Kas te iseenda alluvuses tahaksite töötada?

See oleks huvitav kogemus kindlasti. Jah.

Mis on kõige esimene asi, mida te teete hommikul pärast silmade avamist?

Paraku järgneb sellele hetkel veel telefoni haaramine ja vaatamine, mis öösel on toimunud.

Mis on viimane asi õhtul enne silmade sulgemist?

Pesen hambad.

Milline on parim juhtimisteooria, mida olete kuulnud?

Ega ma juhtimisteooriatega väga kursis ole, olen praktilise elu pealt ise kõik selle endale omandanud. Hooli, märka inimest, siis tulevad ka tulemused.

Mis on halvim juhtimisteooria?

Viha, sõimu ja karjumisega kindlasti tulemust ei saavuta.

Mida teete, et olla terav pliiats?

Püüan olla oma kolleegidele kiireks partneriks. Minu juures ei jää asjad lauale pikaks ajaks venima. Hindan kiirust ja konkreetsust väga.

Kus näete ennast viie aasta pärast?

Loodan, et Tallinkis.

Mis on järgmise 12 kuu teie isiklik kõige tähtsam eesmärk?

Leida mõistlik tasakaal sisseelamise ja igapäevase töö vahel.

Millisele küsimusele tahaksite vastust Eesti juhtidelt?

Kuidas motiveerida oma kolleege parimaid tulemusi saavutama?

Samas ka teiega on paar konfliktset teemat, mis on avalikkusse ette jõudnud, näiteks ERRi nõukogusse kandideerimisel ja Nukuteatri juhi Meelis Paiga olid konfliktid. Mida neist olukordadest kõrva taha panite?

Alati tuleb enda käest küsida, kas see, mida teen, on õige asi. Kui süda ütleb, et on, siis tuleb seda teha. Nukuteatri päästmine oli täpselt selline olukord. Teatri olukord oli teada juba hulk maad varem, kui mina kantsleriks sain. Sellega ei oldud võib-olla piisavalt kultuuriministeeriumis tegeletud. Kui alguses püüti mind seal kõikvõimalike meetoditega mustata, siis tagantjärele tuldi tänama ja kõige suuremad kriitikud tunnistasid, et see oli hädavajalik.

On teil mõni soovitus juhtidele, kuidas avaliku tähelepanu alla sattudes käituda?

Alati tuleb olla avatult kättesaadav ja olla valmis kommunikeerima oma tegevust. Sellega võtad ära nii mitmegi relva oma vastastelt.

Teid on väga palju aidanud moto „Yes I can“. Kus selle juured peituvad?

Radissoni hotelliketis. Alati on olemas lahendus igale probleemile, küsimus on selles, et kui sa ise sellele probleemile lahendust ei leia, siis sa pead leidma need inimesed, kes leiavad.

Saate "Juhi jutud" külalised, Eesti juhid on küsinud mõned küsimused teistelt Eesti juhtidelt. Veriffi juht Kaarel Kotkas soovis teada, kuidas panna keskastmejuhid vastutama.

Inimestele tuleb anda võimalus otsustada ja vastutada, aga ka õigus ja võimalus eksida, see julgustab rohkem otsuseid vastu võtma ja ka vastutama.

Circle K juht ja 2018. aasta parim juht Kai Realo küsis, mida tähendab hoolimine töö juures.

Juht saab huvi tunda, kaasa mõelda, aidata ja luua hoolivat töökeskkonda, et inimesi märgatakse. Märkamine hakkab peale pisikestest asjadest: ütle koridoris tere, tea sünnipäevasid. Lihtsad asjad lähevad inimestele väga-väga korda.

Swedbanki personalijuht Ülle Matt küsis, kui valmis on juhid palkama endast erinevaid inimesi.

Juht peab palkama konkreetsesse valdkonda oma valdkonna professionaali, kes on juhist targem, seejuures on ükskõik, mis on tema mõttemaailm.

Toidukullerifirma Wolt juht Liis Ristal küsis, millist nõu annaksite 20 aasta vanusele iseendale.

Usu, et elus on kõik absoluutselt võimalik, ja tee tööd selle nimel, et täituks see, mida soovid. Olen korduvalt tsiteerinud Mary Poppinsit, et elus juhtub kõike, kui vaid soovid.

Kuula saadet "Juhi jutud" Äripäeva raadio kodulehelt siit.

Hetkel kuum