• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Tihti kasutatakse kinnisvara ja ehitiste müügi puhul sellist väljendit, et ehitis või muu objekt müüakse as is (eestikeelne vaste: nii, nagu see on).
Uut omanikku ootav äripind.
  • Uut omanikku ootav äripind.
  • Foto: Erik Prozes
Derling Primuse partner ja vandeadvokaat Piret Blankin selgitas, et selle formuleeringuga soovitakse tavaliselt vältida müüja vastutust objekti puuduste eest.
Notar Merle Saar-Johanson kommenteeris, et advokaadid lisavad sageli lepingusse klausli as is ehk tavapäraselt pannakse lepingusse kirja, et ostja ostab lepingu eseme seisukorras as is ja rohkem ei täpsustata.
Tasub kindlasti märkida, et mõiste as is tuleb common law’st ja Eesti õigus sellist mõistet ei tunne. As is mõiste kasutamisel lepingus tuleb alati lahti kirjutada, mida selle all mõeldakse, näiteks “ehk müüja ja ostja lepivad kokku, et müüja ei vastuta lepingu eseme puuduste eest, mida müüja ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu eseme valduse üleandmise ajal, ja tulenevalt sellest ei ole ostjal õigust selliste puudustega seoses kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid”.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele