• Jaga lugu:

    Tehase kolimisel kulusid ära teadmised majandusest ja sõjandusest

    Kohati tundsin, et hakkan inimesi juba tüütama, kui läksin jälle graafikute ja joonistega taas midagi üle vaatama, rääkis Chemi-Pharmi tehase kolimisest tegevjuht Kristo Timberg.Foto: Andras Kralla

    Desovahendite ja kosmeetika tootja Chemi-Pharmi meeskond kasutas teadmisi finantsvallast sõjanduseni välja, et terve tehas ühest kohast teise nii, et tootmine katkeks vaid paariks päevaks.

    Kui Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg 2014. aastal tiimiga liitus, otsustati ettevõttele uus tehas ehitada, kirjutab tööstusuudised.ee. Tegevjuhi suurimaks väljakutseks saigi ettevõttele uue asukoha leidmine, tehasehoone ehitus ning ümberkolimine. Tänavu veebruaris saigi 400ruutmeetrine hoone Tallinna piiril valmis.
    Kolimise juures tuli järgida kahte nõuet: hoida kolimiskulud kontrolli all ja katkestada tootmine vaid minimaalseks ajaks. Olukord, kus lõikused Eesti ja Skandinaavia haiglates jäänuksid ära lihtsalt seetõttu, et Chemi-Pharm ei suuda desinfektsioonivahendeid tarnida, ei tulnud kõne alla.
    Tugineda tuli iseenda talupojamõistusele, sest pärast kolimisfirmadelt hinnapakkumise saamist otsustati kolimine oma jõududega ära teha.
    Varasemad teadmised aitasid Timbergil piiratud ressursse – inimesi, aega ja raha – kõige osavamalt kombineerida. KPMG analüütikuna oli ta nõustanud ettevõtete protsesside, struktuuri ja töö ümberkorraldamist. Teiselt poolt, olles reservohvitser ning juhtinud vabatahtlikuna Kaitseliidus miinipildurite üksust, teab ta, kui oluline on kindlustada tagala ja vähendada määramatust nii palju kui võimalik, et kolimisel paratamatult tekkivad ootamatused kogu protsessi rööbastelt välja ei lööks.
    Avapauk augustis 2018
    Kolimise avapauk kõlas augustis 2018, umbes pool aastat enne uue hoone valmimist.
    “Kolimist ei saa väga kiiresti ette valmistada,” räägib Kristo Timberg. “Asjade settimiseks inimeste peas on vaja piisavalt aega. Muidu selguvad kitsaskohad alles kolimise käigus.”
    Esimese sammuna pandi kirja kõik tegevused, mis kolimise käigus tuli ära teha. Üha täienevasse tabelisse kogunes kümneid ja kümneid kirjeid, iga tegevus sai konkreetse vastutaja. Ükski oluline tegevus ei jäänud kahe silma vahele.
    Kõik tegevused paigutati ajajoonele. See näitas omakorda kätte selle, et mingite asjade tegemiseks tuli mitmeid ettevalmistusi eelnevalt ära teha, sest paljud asjad lihtsalt sõltusid üksteisest – kas või toorainemahutite kolimine.
    Olukorra tegi keerukamaks see, et tootmine käis kuni viimase minutini, mis tähendas, et kuni viimase minutini hoiti mahutites toorainet. Tootmisjuhil tuli tootmisplaan koostada nii, mahutid just õigel ajal tühjaks saaksid.
    Stopperiga samme mõõtmas
    Ja veel: valmiv tabel aitas kokku arvutada, kui palju mingiks tegevuseks aega kulub. Mitu tundi võtab tooraine ja valmistoodangu laos kolimine? Kaubaaluste hulk laos oli ju üldiselt teada, aga mitte see, mitu minutit iga aluse autoni jõudmine aega võtab.
    Lao juhataja lammutas kogu protsessi tükkideks ja mõõtis täpselt, kui kaua kulub aega ühe kaubaaluse riiulilt mahatõstmiseks, lifti juurde sõidutamiseks, liftiga esimesele korrusele sõitmiseks ja lifti üles saatmiseks; lõpuks kaubaaluse õue sõidutamiseks ja autole laadimiseks.
    Lisades juurde paratamatult tekkivad väikesed tõrked ning inimliku ebaefektiivsuse, näitas rehkendus, et ligi 600 kaubaaluse kolimiseks on vaja kahte kolimisautot kolmeks päevaks. Ja nagu hilisem kogemus näitas – just nii kaua lao kolimiseks aega kuluski! Tegelikult lisandus sellele veel paar päeva, sest mõned asjad ei olnud korrektselt pakitud või tuli laoseisud üle kontrollida.
    “Siin kehtib rusikareegel, et pärast ajaplaani tegemist lisa sinna veel otsa 30%. Muidu võib juhtuda, et ajakulu lisandub kuskile mujale, kus seda palju vähem lubada saab,” ütleb Kristo Timberg.
    Ajaplaan näitas ka, millal tuli ettevalmistavate tegevustega pihta hakata, et need viimasele minutile ei jääks. Näiteks millal on õige aeg osta uude lattu riiulid, et raha liiga pikalt nende all kinni poleks, aga et need kolimispäevaks ikka paigas oleksid. Mis päevaks tuleb tellida kraana ja kolimisautod; mis päevaks peavad torumehed ja elektrikud tulema seadmeid ühendama jne.
    Tootmisliinid uude kohta
    Chemi-Pharm otsustas jätkata olemasolevate tootmisliinidega. Kolimise eel arvutati kolme tootmisliini demontaaži, transpordi ja kooste protsessid detailideni läbi. Taas minut minuti haaval. Nii, piiritusepumpade lahtiühendamine võtab nii mitu minutit; mahuti väljatõstmine nii mitu minutit jne. Liini osad lahti võtta – tund. Liin puhtaks pesta ja läikima lüüa – paar-kolm tundi. Autole viia – tund. Jne. Nii käidi läbi kõik seadmed tsehhis.
    “Kohati tundsin, et hakkan inimesi juba tüütama, kui läksin jälle graafikute ja joonistega taas midagi üle vaatama,” räägib Timberg.
    Kuidas kolimine päriselt kulges ja nõuandeid teistele töötava tehase kolijatele saate lugeda tööstusuudisd.ee veebist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.