Äripäev • 9 juuni 2019

Riigikontroll: me ei tea piisavalt, kui palju sööme kemikaale

Riigikontrolli auditist selgub, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul ei ole tagatud, et ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke sisaldav toit korjataks müügilt ära enne, kui see jõutakse ära tarbida.  Foto: EPA

Kuigi taimekaitsevahendite piirnormide ületamisi leitakse taimses toidus üha vähem, tuleb veterinaar- ja toiduametil ning maaeluministeeriumil parandada inimeste teavitamist toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest, leiab riigikontroll.

"Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam," teatas riigikontroll. "Analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje."

Riigikontroll viitas konjunktuuriinstituudi uuringule eestlaste ostukorvi kohta, mis näitab, et hinnanguliselt 76% puuviljadest, 66% värsketest ja külmutatud marjadest, 64% makaronitoodetest, 43% värsketest köögiviljadest on imporditud.

Eestis võeti 67% proovidest aga hoopis siin kasvatatud või valmistatud toidust ja vaid 33% importtoodangust, mis ei ole aga proportsioonis ostukorviga. Näiteks oli Soomes võetud proovidest vaid 16% omamaisest toidust, 84% proovidest võeti importtoidust. Ning Eesti kohalikust toidust võetud proovides oli omakorda ebaproportsionaalset suur mahetoodete osakaal (ligi 1/3).

Tekib ekslik arusaam

Riigikontroll rõhutas aga, et Eesti puu- ja köögiviljades on 2–3 korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes.

Tarbijatele esitatava info pinnalt võib tekkida ekslik arusaam, et kõiki taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse kõigis võetud proovides. Tegelikult uuritakse ühe konkreetse toimeaine sisaldust ainult osades proovides, kuid avalikkusele jääb mulje, et see aine puudus kogu analüüsitud toidus.

"Kuna võimalikke mõõdetavaid saasteaineid on üle tuhande, siis on selge, et tuleb keskenduda Eesti puhul ennekõike nende toimeainete kindlakstegemisele, mille kasutamine on siinmail levinud," selgitas auditiosakonna peakontrolör Ines-Metsalu Nurminen. "Importtoidu puhul on vaja tekitada taustteadmine, milliste pestitsiidijääkide otsimisele keskenduda. Tekkida ei tohiks olukorda, kus uurimata jäävad kemikaalid, mida toit suure tõenäosusega võib sisaldada."

Ei reageerita piisavalt kiiresti

Riigikontrolli hinnangul keskenduvad maaeluministeerium ning veterinaar- ja toiduamet toidu juriidilistest nõuetest kinnipidamise kontrollile ehk piirnormide ületamise tuvastamisele (ja neid on aastase proovide hulga peale tõesti väga vähe), kuid on tähelepanuta jätnud asjaolu, et tegelikud terviseriskid tulenevad sellest, kui palju ja kes jääki sisaldanud toitu sööb. Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada.

Lisaks tuvastas riigikontroll, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul ei ole tagatud, et ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke sisaldav toit korjataks müügilt ära enne, kui see jõutakse ära tarbida. Selle põhjus on, et ohtlike ainete sisalduse tuvastamine ning sellest asjaosaliste teavitamine võtab aega kuni kuu ning selle ajaga jõutakse enamik puu- ja köögivilju juba ära müüa ja ära süüa. Näiteks tuvastati 2015. aastal, et Itaaliast pärit viinamarjad sisaldavad lubatust 80 korda suuremas koguses taimekaitsevahendi toimeaine formetanaadi jääke. 20 kilogrammi kaaluvale lapsele oleks olnud ohutu seesuguseid viinamarju tarbida 20 grammi. 3,8 tonni neid viinamarju jõudis aga kõik tarbijateni.

Riigikontroll soovitab avalikustada analüüside andmed selliselt, et inimene saaks toidu tarbimisel teha teadlikke valikuid. Tulemuste esitamisel tuleks lähtuda tegelikest laboritulemustest. Samuti tuleks koguda infot selle kohta, millistest taimekaitsevahendite jääkidest on inimesed enim ohustatud, ning tagada, et analüüsitaks seda toitu, mida tarbitakse kõige rohkem ning mille kasvatamisel on kasutatud enim taimekaitsevahendeid. Lisaks peab veterinaar- ja toiduamet olema võimeline hindama, kas ja millised tarbijarühmad on toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide tarbimisest ohustatud.

Mis on porgand?

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides, et osa toiduohutusega seotud probleemidest leiaks lahenduse, kui maaeluministeeriumi valitsemisalas jõutaks kokkuleppele selles, mis on porgand.

"Kuidas siis nii? Tuleb välja, et põllumajandusametile on porgand taim ning veterinaar- ja toiduametile toit. Kui küsida mõlemalt asutuselt, kas Eesti toit on muutunud puhtamaks, siis esimeselt ei saa vastust seetõttu, et nemad ei pea toiduohutuse valdkonda enda kohustuseks ja ei kogu toiduohutuse hindamiseks vajaliku üldistusega infot – nemad hindavad ainult taimetervist. Veterinaar- ja toiduamet seevastu ei saa sellele küsimusele vastata, sest nemad ei vastuta Eesti toidu kasvatamise eest ega kogu infot taimekasvatuse käigus kasutatud taimekaitsevahendite kohta," märkis Holm.

Hetkel kuum