Inimesed smugeldavad enese teadmata suitsu ja alkoholi Eestisse

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul saadakse üldiselt aru, et Lätist ostetud kauba edasimüümine Eestis on kriminaalne tegevus, kuid 5% konjunktuuriinstituudi värskele uuringule vastanutest siiski teeb seda. Eelmisel aastal kasvas 9% ka nende inimeste arv, kes Lätis alkoholi ostmas käies ostavad seda ka sõpradele ja tuttavatele. Selliseid ostjaid on uuringu järgi lausa 48%.

Josingu sõnul on probleem ka see, et paljud inimesed ei saa tegelikult aru, et sedasi ostetud, müüdud ja tarbitud toode on tegelikult salaturu kaup. „Sellist kaupa ei osata salakaubaks pidada ja seda segadust ei saa neile ka ette heita,“ ütles Josing.

Kui aktsiisipoliitikat parandada, aitaks see Josingu sõnul vähendada piirikaubandust. Josing märkis, et paljud inimesed ei saa isegi aru, et Lätist kauba ostmine ja selle Eestis edasimüümine – ka sõpradele – on tegelikult salaturg.

Josing rääkis, et iga maksutõusuga võib kaasneda musta turu suurenemine. See on ka põhjus, miks Läti pole oma aktsiise tõstnud Eestiga samas tempos. „Kui oleme lätlastelt küsinud, miks nad aktsiise kiiremini ei tõsta, on nad öelnud, et neil on musta turu oht palju suurem kui Eestis,“ rääkis Josing täna riigikogu rahanduskomisjoni ja maksumaksjate liidu ühisel salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaual.

Eelmisel aastal laekus Lätis esimest korda nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisi rohkem kui Eestis. Josingu sõnul peakski Läti tegelikult rohkem aktsiise koguma, kuna Läti rahvaarv on suurem kui Eestis, ent tavaliselt on Läti siiski madalamate maksude ja kehvema haldussuutlikkuse pärast vähem makse kogunud. Samuti on Lätis piiriülese salakauba veo kontroll kehvem.

„Üks oluline tegur, mis määrab varimajanduse ohjamise, on riigipiiri kontrolli efektiivsus. Tahan kiita politseid ja maksuametit, kes on aastaid Eesti piiri paremini pidavaks teinud. Siia pole enam lihtne klassikalisi salakaupu smugeldada,“ ütles Josing.

Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners tutvustas ümarlaual riikide salaturu uuringut ja ta tõdes, et statistika järgi on Eesti olukord pigem hea. 2017. aasta lõpu andmete järgi tunnistas vaid 6% Eestis uuringule vastanutest, et on ostnud teadlikult salakaupa. Lätis on vastav arv 14% ja Leedus lausa 17%.

Reinersi sõnul on oluline märkida, et väga paljud inimesed ei ole tihti kindlad, kas nende ostetav kaup on salakaup või ei. Näiteks Eestis on selliseid tarbijaid 13%, Lätis 35% ja Leedus 26%. Samas tuleb arvestada, et Oxford Economics ei arvestatud uuringus piirikaubanduse mõju.

Peamine põhjus, miks eelistatakse kaupa osta salaturult, on madalam hind. Ent Reinersi sõnul on teisigi olulisi põhjusi. Näiteks selgus uuringust, et 25% kõikidest uuringutes osalejatest eelistabki mitteametlike kanalite kaudu ostmist. Samuti toodi põhjustena välja, et vahele jäämise oht on väike, et paljud teised ostavad samuti salakaupa ja et salakauba ostmine oli lihtsaim või kiireim viis vajalik kaup kätte saada.

Ka Josingu sõnul ei ole hinnavahe ainuke põhjus, miks salaturgu eelistatakse. Ta rääkis, et tihtipeale ei saa inimesed enam aru legaalse ja illegaalse kauba kvaliteedi erinevusest, mistõttu võib tunduda mõistlikum tarbida odavamat toodet. Samuti on Josingu sõnul oluline, et inimestel oleks tunne, et nad saavad riigilt piisavalt teenuseid maksude eest, mida nad iga kuu oma palgalt maksavad. „Kui tekib tunne, et riik ei hooliks inimestest ja nad ei saa midagi oma makstud maksude eest, siis on keeruline varimajandust vähendada,“ rääkis Josing.