Nädala lood: tippjuhid jätavad hüvasti oma kohaga

"Hommikul ärgates polnud sellest veel aimu. Juhte ikka vahetatakse..." Sedasi lausus nüüdseks Swedbanki endine juht Robert Kitt esmaspäeva hilisõhtul selgunud uudise peale, samas nentides, et see ongi risk, mida võetakse, kui lähed juhatusse.

Nimelt otsustas Swedbanki nõukogu peatada Kiti volitused panga juhina seoses käimasoleva sisejuurdlusega, mistõttu asus suurpanka juhtima senine riskijuht Olavi Lepp. Kitt jätkab siiski Swedbanki palgal, kuid pole veel selge, mis rollis.

Aga kellega on tegemist uue juhi näol? Otsisime sellele vastust. Endine hansapankur Jüri Mõis ütles selle peale, et on elanud 62aastaseks, ent pole oma elu jooksul veel Olavi Lepa nime kuulnud. Teisalt märkis Mõis, et tema meelest on üksnes tervitatav, et juhatuse esimeheks pandi Swedbanki riskijuht ehk tagatoa mees. „Peamine, et see inimene ei teeks korratusi ja oskab hoida asjadel silma peal,“ märkis Mõis.

Swedbanki osakondade juhid aga kiidavad Leppa. Ta on nende silmis sümpaatne, tasakaalukas, empaatiavõimeline ja argumenteeriv. Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla leidis, et Lepp sai panga juhatuse esimeheks tänu oma pikale töökogemusele nii Eesti kui ka grupi üksustes.

Esmaspäeval selgus aga ka teine suurem liikumine tippjuhtide seas: seitse aastat tarbijateühistut Coop juhtinud Jaanus Vihand teatas, et augustist asub ta Margus Linnamäe Apollo grupi juhiks. Apollo grupi uueks juhiks valitud Vihand märkis, et teda köitis Apollo ambitsioon luua Baltikumi suurim meelelahutusettevõte. Samas jäi ta napisõnaliseks, kui rääkimisteemaks tuli Margus Linnamäe ning tema äritegevused.

„Ma ei kommenteeriks seda kuidagi,“ ütles Vihand. „Nii palju, kui ma tean, selle valdkonnaga Margus Linnamäe nii otseselt ei tegele. See on olnud rohkem Ivar Vendelini koordineeritud valdkond,“ teatas ta ning lisas, et ta on suhelnud just eelkõige Vendeliniga.

Sel nädalal jätkus taas niinimetatud Savisaare kohtuprotsess, kust tuli järjepanu uudiseid. Kõigepealt selgus, et Keskerakond soovib teha prokuratuuriga diili ning seega saab trahvi 25 000 eurot. „Iga kriminaalmenetlus on kurnav, raske ja ebameeldiv. Osalemine nendel kohtuistungitel on aega ja ressurssi nõudev. Tahtsime joone alla tõmmata ja minna edasi,“ selgitas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. „Põhimõtteliselt isiklikult keegi ei võta vastutust,“ lisas ta.

Sama teed läks suurärimees Hillar Teder, kelle menetlus lõppeb oportuniteediga, tema puhul oli samas summa selgelt krõbedam. Prokuratuur ei plaani praeguse seisuga samas kokkuleppele minna Vello Kunmani, Alexander Kofkini ning Aivar Tuulbergiga. Kunmani puhul selgus, et tema kaitsja Paul Keres soovib mängu tuua uue ja üllatava tunnistaja. Kohtuasja istungid jätkuvad augustis.

Lugusid petuskeeme välja hauduvatest Nigeeria printsidest on kuulnud kõik, kel vähegi internetiga kokkupuudet. Nädala alguses rääkisime hoopiski loo sellest, kuidas ühele Eesti ettevõttele heideti Nigeerias ette tuhandetelt elanikelt mitme miljoni dollari väljapetmist. Rünnaku alla sattunud ettevõtte ühele juhile on Nigeerias tehtud ka tapmisähvardusi.

Raha ümber keerles veel sel nädalal teisigi uudiseid: nii selgus, et kindlustusvahendaja Zego kaasas 42 miljonit dollarit, samas raha taheti pakkuda viis korda rohkem. Soome toiduveoettevõte Wolt teatas, et on kaasanud uute investeeringutena 160 miljonit dollarit, olulist rolli mängis sealjuures Eesti. Raha kasvatamiseks ei pea aga olema kuigivõrd vana: Äripäev kirjutas nädala alguses sellest, et beebiinvestorite portfellid kasvavad mühinal, seda küll vanemate toel.

Viimastel kuudel on üha enam räägitud sellest, et uus valitsus otsustas minna vastuollu detsembris antud allkirjastatud lubadusega tõsta teaduse rahastust 1%ni SKPst. Kui seni on diskussioon keskendunud suurele pildile, siis nädala keskel kirjutas Äripäev kuuest teadlasest ning näidetest, kuidas teaduse rahastus mõjutab päris elu. Nii võivad ka kallid aparatuurid jääda tühja seisma.

Pettumust teadlastelt pole kaugelt otsida. „Üks protsent. See on õudne, alla ühe protsendi jääb isegi Ida-Euroopa tasemest madalamale. Ma ei tea, mida meilt oodatakse, lõputut püksirihma pingutamist? Tehke eimillegi eest tippteadust. See ei ole aus.”

“Kas nad on lihtsalt asjatundmatud või petetakse sihilikult.“

“Kogu aeg räägitakse, et meil on vaja majandust edasi viia, riigi innovatsioonivõimekust tõsta, aga see ei saa sündida ilma teaduseta.“

“Ma enda pärast ei muretsegi, aga noored, kes tulevad… Mis saab neist pärast projekti? Pärast doktorikraadi kaitsmist? Mitmed võivad jääda tööta. Karm elu.”

Samas tõdes üks teadlane, et rahapuudus eraldab teaduses hästi kiiresti fanatid sõkaldest. Kas see just eesmärk peaks olema, selles ta kahtles. “Ühel hetkel tuleb punane joon ette.” Kogu ülevaadet loe siit.