"Singapuri maffia" poisid tegid Kagu-Aasiast omale kasu-Aasia

Smartly asutaja Keir Veskiväli müüs küll koos Artur Luhaäärega oma idufirma VinaCapitalile maha, kuid praegu, üleandmise protsessi ajal, konsulteerib veel suurfondi vajalike teadmistega.   Foto: Erakogu

“Singapuri maffia” poisid jõudsid vaevalt kolm aastat oma esimest idufirmat Smartly Kagu-Aasia väikeses riigis kasvatada ja juba jõudiski see sealse suurima varahaldusfondi ostunimekirja. Praegu on Smartly VinaCapitali fondile maha müüdud ning ettevõtte üleandmine käimas.

VinaCapital on üks suurimaid Vietnami varahaldusettevõtteid, mis haldab umbes 2 miljardit dollarit. Nende esindus Singapuris tegi juba enne ostmist eestlaste loodud Smartly platvormi meeskonnaga koostööd. Smartly oli Singapuris alustades esimene omalaadne investeerimisplatvorm. “Praegu on sarnase tehnoloogia ja ideega tegijaid turul kuus-seitse. Meie olime nii-öelda pioneerid,” rääkis üks Smartly asutajatest Keir Veskiväli. Teine asutaja on tema partner Artur Luhaäär, kellega nad idufirma ülesehitamiseks 2015. aasta lõpus Singapuri kolisid. Neist ja teiste Eesti noormeeste entusiastlikust algusest kirjutas Äripäev 2016. aastal.

Smartly on sisuliselt platvorm inimestele, kes tahavad investeerimisega alustada. See kasutab algoritme, et muuta investeerimine lihtsaks ja kättesaadavaks rohkematele inimestele. Investorid peavad näiteks täitma küsimustiku, milles hinnatakse nende riskitaluvust, majanduslikku seisu ja eesmärke. Smartly juhtmõte on "Anyone can be an investor" – "Igaüks võib olla investor".

Energia sai otsa

Veskiväli ütles, et nende äriline eesmärk oligi idu siiski maha müüa ja mitte seda ise pikalt kasvatada. "Me nägime, et me ei taha enam selles võistluses olla. Kui on võimalus müüa, siis müümegi maha. Võib ka öelda, et meil sai energia otsa, aga asi on nii hea, et keegi võiks seda uue energiaga edasi ajada. Meil ei olnud plaanis sellest elu lõpuni kinni hoida ja arvata, et see on ainus võimalus, mis elus tekib," ütles ta.

Konkreetsetest summadest aga Veskiväli ega Luhaäär rääkida ei saa, sest VinaCapitaliga on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. "Nii palju võin öelda, et tehinguga võib rahul olla. Eriti kui tegemist oli esimese start-up'iga ja veel võõras ärikeskkonnas," ütles Veskiväli. Samas lisas Luhaäär, et "praegu nooruses töö lõpetamine oleks ka paras rumalus". Äripäeva hinnangul, võttes arvesse ostjafirma suurust ning hallatavaid summasid, võib Smartly väärtust hinnata mitme miljoniga.

Teekonna lühikirjeldus: 90% ränka tööd ja 10% vedamist

Veskiväli kinnitas, et kuigi Smartly lugu lõppes nende jaoks suurepäraselt, ei olnud kogu protsess kerge. Laias laastus tõi ta välja kolm peamist takistust. Kõige raskem oli end võõraste valgete inimestena tõestada. "Me ütlesime Singapuri regulaatorile, et me soovime käsutada singapurlaste raha. Kui kaks asiaati tuleks Eestisse ja ütleksid finantsinspektsioonile, et tahavad eestlaste raha hallata, mida selle peale kostetaks? Nii et oli tarvis kaua tööd teha, et seda usaldust võita," kirjeldas Veskiväli.

Võiks ette kujutada, et kui teha midagi esimesena, siis oledki võitnud. Siiski võib see kohalike arvates kahtlustäratav ettevõtmine olla. "Me polnud esimesed mitte ainuüksi Singapuris, vaid ilmselt kogu Kagu-Aasias. Keegi polnud midagi sellist teinud ja väljakutse oli nii tehnoloogia kui ka üleüldse idee tutvustamine," rääkis Veskiväli.

Kolmandaks oli tarvis luba saada, sest tegemist on siiski finantsvaldkonna ettevõttega ning Singapuri regulaatorid on äärmiselt konservatiivsed ning asjaajamine võttis aega. Lõpuks Smartly loojad ise raha haldamiseks litsentsi ei saanudki, neil soovitati leida partner, kellel on litsents. "Saimegi sellise fondihalduri. Veel enam, peale olemasoleva litsentsi investeerisid nad meie ettevõttesse otse ja me saime oma tootega otse turule tulla," kirjeldas Veskiväli. Tegemist oligi VinaCapitaliga, kus nähti, et tegemist on varahalduse tulevikutehnoloogiaga, millesse tasub investeerida.

"Otsisime teisi ostjaid, aga kui pakkumisi hakkas tulema, siis hakati huvi üles näitama, et kuhugi te ei lähe. Tegelikult see oligi mugav: nad teadsid meie kohta kõike," rääkis Veskiväli, kuigi kinnitas, et kogu platvormi ehitamise, otsustamise ja opereerimise protsess oli otsast lõpuni nende enda teha ja vastutada. "Olime sõltumatud, aga nad pakkusid meile regulaatori silmis litsentsi," ütles Veskiväli. Müümine on praegu võtnud mehe sõnul 5-6 kuud aega ning praegu käib selle viimane lüli: Veskiväli enda tiitel VinaCapitalis on praegu veel head of digital stradegy and head of fintech, aga sisuliselt on ta enda hinnangul pigem konsultandi rollis, kes oma platvormi uutele omanikele sujuvalt üle annab.

"Singapur on Aasia algajatele"

Keir Veskiväli on 29 aastat vana. Arvestatava ja olulise aja oma ettevõtja karjäärist on ta Euroopaga võrreldes olnud vägagi eksootilises, et mitte öelda keerulises, paigas. "Mul ei ole Euroopas sellist võrgustikku, mida siin olen jõudnud üles ehitada. Ma tean siinset ärikultuuri paremini kui Euroopa oma. Ma usun, et siin on ka tulevik ja äriinimesena on mul väga raske end veenda ära tulema," rääkis Veskiväli. "Kas tulla Euroopasse, kus elanikkond vananeb, turud on hästi arenenud ja ei saa millegi uuega naljalt välja tulla. Tehnoloogiat on juba väga palju, äri on lihtne teha. Siin Aasias on ainuüksi iga riik eri regulatsioonidega ja rohkem loevad kontaktid, aeg ja juhus," kirjeldas Veskiväli olukorda, kus on hea positsiooni kätte võitnud.

Peale Singapuri on Veskivälil veel kogemusi Vietnami ja Malaisiaga. Singapuri kutsutakse Veskiväli sõnul ärimeeste seas kui Aasiat algajaile. "Siin saab vabalt kõike inglise keeles ajada, riik toimib, infrastruktuur toimib, valgeid inimesi on piisavalt kaua siin elanud," ütles ta. "Vietnam on aga poliitika poolest väga kontrollitud. Ma ei soovitaks Vietnamis teha midagi, mis puudutaks regulatsioone. Tuleks teha asju, mis oleks mis tahes poliitika välised, sest see, mis on ühel päeval lubatud, võib olla teisel päeval keelatud," hoiatas Veskiväli.

Malaisia on tema hinnangul aga tõusev ja paljulubav piirkond. "Nad üritavad Singapurilt õppida. Nad teevad viisasüsteeme kergemaks, et ettevõtjad saaksid tulla ja kergemini alustada. Populatsioon on seal suurem kui Singapuris, aga enamik on moslemid, nii et tuleb ikkagi lähenemise nõkse teada, kuigi nad püüavad olla igati avatud," kirjeldas Veskiväli. Ta ütles, et meedia on igal pool üsna kontrollitud ning ühiskond killustunud vaesteks ja rikasteks, kus viimased kontrollivad tugevalt ühiskonna käekäiku.

Singapur juhib oma riiki kui idufirmat – kindlale kasvule

"Sellegipoolest saab siin äri ajada, aga tuleb arvestada, et oled külaline," võtab Veskiväli lühidalt asja kokku ja rõhutab, et omaks võtmine on pikk protsess, mis tasub end lõpuks ära. Kuigi elu Kagu-Aasias ei ole ärimehel kerge, on Veskiväli veendunud, et Eestil on Singapurilt palju õppida.

"Üks asi, mida Eesti peaks õppima, on konkreetse plaani loomine. Singapur juhib oma riiki nagu start-up'i – kuidas asju väiksena võimalikult hästi edasi viia? Kaua me müüme mingit Skype'i-laadset vana edulugu või rõhume e-residentsusele? Mis on meie suurem plaan ja kuidas kutsuda suuremaid ettevõtteid Eestist huvi tundma? Need on küsimused, mis võiksid olla päevakajalised," arvas Veskiväli. Tema arvates on eestlane tark, aga mõistlik oleks seda potentsiaali edasi kruvida.

Eesti peaks just ütlema: "Tulge siia"

"Singapur on super eneseturundaja. TransferWise avas Singapuris oma Aasia peakontori. Siin on Google, Facebook, PayPal. Sellistele suurtele tehakse mingil määral erisoodustusi. Aga samas on Singapur pindalalt isegi väiksem kui Hiiumaa," tõi Veskiväli välja. "Selles väikeses riigis on igast rahvusest ja usust inimesi ning nad kõik saavad omavahel läbi. Tänaval ei ole diskrimineerimist ja elu on siin turvaline," lisas ta.

Veskiväli edasised plaanid on mõõdukalt lahtised. On võimalus, et ta tuleb isikliku elu pärast tagasi Euroopasse või Eestissegi, aga mõjukad ja toimivad tutvused on veel siiski Aasias. "Ma olen mõelnud, et äkki tuleks tagasi Eestisse ja korraldaks äri nagu Veriff, TransferWise või Pipedrive, kes punusid esimese asja Eestis ja läksid siis laia maailma tegutsema. Sel viisil saaksin Eestile midagi tagasi anda," ütles Veskiväli. Ta vihjas, et on ehitanud kaks viimast kuud uut toodet, aga see on rohkem globaalse suunaga ja mitte nii reguleeritud valdkonnas, kuigi ka see on finantstehnoloogiaga seotud.

Luhaäär: sellises staadiumis firmasid tavaliselt ei osteta

Start-up'i keeles exit'i teinud Smartly üks asutajatest, tegevjuht Artur Luhaäär on nüüdseks "maffiast" ainus, kes elab ja tegutseb jätkuvalt Singapuris. Tänaseks on Smartly müük avalikustatud: allkiri sai alla mais, juuli lõpus teatati uudisest kohaliku PR-firma kaudu. Ostupakkumine oli asutajatele üllatus, sest tavaliselt pole selline tehing Luhaääre sõnul suurtele firmadele kasulik.

„Üldiselt on kergem kopeerida seda, mida väike start-up on teinud, kui osta ja hakata integreerima tehnoloogiaid ja firmasid," rääkis Luhaäär. Suhteliselt paljud probleemid, mis ettevõttel olid ja ees seisid, oleks müügiga lahendatud ja seega oli juhtidele tegemist kaalutletud otsusega. “Polnud isegi varianti, et tagasi mõelda ja vaadata. Kõik oli justkui avatult ja vabalt läbi räägitud. Kõik olid samal nõul. See oli kõigile oodatud areng.“

Ostjale jäi silma Eesti ettevõtjate oskus niivõrd vähesega nii palju ära teha ja seda on märgata ka Eesti äride puhul üldiselt, sõnas Luhaäär. “Eestlased suudavad paarisaja tuhande dollari tõstmisega ehitada välja suhteliselt keerulise tehnoloogia ja lansseerida toote ülireguleeritud turul ning jõuda mingisuguse edukuseni, kus pakuvad teistele huvi.”

Smartly edasine tegevus jääb endise tegevjuhi sõnul Vietnami ühe suurima eravarahalduri kätes praeguse plaani järgi samaks: soovitakse säilitada efektiivsust, brändi ja toodet. “Neil on Vietnamis suhteliselt palju positiivseid kogemusi digitaalpankade loomise, asutamise ja müümisega. Nad usuvad ise väga tehnoloogiasse selles valdkonnas.”

Higi ja veri

Luhaäär ise on ühe asutajana kanda kinnitanud varajases staadiumis olevas start-up'is, mis tegeleb krüptorahaga. „Sellest paraku liiga palju veel rääkida ei saa,” lisas ta lühidalt. Luhaäär tunnistab, et idufirma alustamisel on sada asja, mida lahendada. Kõigepealt lahendad sa üht suurt probleemi, olgu selleks investeerimine või rahvusvahelised ülekanded, siis kirjutad üles enda 100 probleemi ja hakkad neid lahendama. Otsest pausi nagu pole – teed ühe asja ära ja siis on 99 veel, sest samal ajal sajab neid probleeme järjest enam kaela, kirjeldas Luhaäär.

Singapuri koliti uusi ideid ellu viima noores vanuses ja Luhaäär nendib, et seal oli nii häid kui halbu külgi. “Me olime kõik noored, mina olin 22, kui ma Singapuri kolisin fintech-ettevõtet tegema ja mingil määral oli kindlasti seal naiivsust, aga eks see on ka ainus viis, kuidas asju tehtud saab.” Smartlyga oli sama lugu olnud ning Luhaäär mäletab, et kõik arvamusliidrid Singapuris ja kõrgetel, austatud kohtadel töötavad inimesed olid veendunud, et Smartly idee ja toode on määratud ebaõnnestuma.

“Te ei saa seda teha, see ei ole võimalik.“ "Ma ei saanud mitte kunagi aru, et mis mõttes ei saa. Mis see põhjus siis on? Enne kui selle ära tegime, siis keegi ei uskunud, et hakkama saame.”

Laenumasin töötab Indoneesias täistuuridel

Markus Prommik, samuti teistega samal ajal Singapuri õnne otsima läinud noormees, liikus edasi aga Indoneesiasse. Tema lõi seal Danabijaki, Indoneesia peer-to-peer-laenuplatvormi, mis on ligi kolm aastat turul olnud ja jõudsalt kasvanud.

“2016. aastaks septembriks oli meil kahest inimesest koosnev tiim, tänaseks oleme jõudnud kohta, kus meid on kuuskümmend.“ Lisaks on firma nüüdseks Indoneesia finantsinspektsioonis litsentsitud laenuplatvorm. Hetkel töötab firma kuni paarikümne indiviidiga, kes laene finantseerivad.

Iga kuu tuleb Danajbijaki platvormile kuuskümmend kuni seitsekümmend tuhat laenuavaldust ja see on Prommiku sõnul veel pigem vähe. “Me hetkel väga kasvule ei panusta, pigem toimetame rahulikult ja efektiivselt,” põhjendas ta. Reaalselt antakse välja vaid 5 protsenti ehk 3000 tükki. Ebaõnnestunud laenude hulk sõltub kuust ja tagasimaksed sõltuvad kasvust. Kui vahepeal on kasv suurem, siis tagasimaksed ka tõusevad, kui on rahulikum, siis on ka portfell parema kontrolli all nagu ikka pankades.

Danabijaki Linkedini profiililt võib välja lugeda, et ettevõte annab laene vaid 30 päevaks ja seda seepärast, et pangal puudub igasugune andmestik kliendi eelnevast maksekäitumisest. Vaid korduvkasutajatel on võimalus saada kuueks kuuks laenu.

Teiseks on Prommiku sõnul probleemiks see, et inimeste raha juhtimise oskused on suhteliselt väikesed ja tihti ei osata kuulõpu kulutusteks piisavalt raha eraldada. „Seepärast me näeme, et need on reaalsed tooted, mis on sobivad hästi ka kliendiprofiiliga ja samas ka riskiprofiiliga,“ lisas ta.

Laene kasutavad Indoneesia inimesed tihtipeale oma eraettevõtluse ja erinevate ootamatute kulude tarbeks: meditsiinikulud, motikate parandamiseks jne. Samas on teine kontingent, kes näeb seda mugavustootena ja kasutavad raha näiteks enda unistuse täideviimiseks, näiteks reisimiseks.

Change tegi Euroopa teise krüptokaardi

Kristjan Kangro firma Change kolis pärast 17,5 miljoni USA dollarist raundi 2017. aasta lõpus Eestisse, sest Euroopa tõotas rohkem võimalusi ja suuremat turgu. Nüüdseks leiab krüptopanga kliente igast Euroopa Liidu liikmesriigist ja kliendibaas on kasvanud ainuüksi 2019. aasta jooksul 1400 protsenti.

„Kui Singapuris on viis miljonit inimest, siis Euroopas on 500 miljonit,“ ütles Kangro. Lisaks kui Aasias laienemiseks on tarvis igast riigist litsents saada, siis Euroopas piisab ühest, et kõigil turgudel konkureerida, selgitas ta. „Kaalusime, kas lähme Hiina, Euroopasse ja USAsse, sest see rahastusraund annab võimaluse päris suurt turuosa võtta. Otsustasime Euroopa kasuks.“ Raundi maht viis Change’i Eestis viieteistkümne enim raha tõstnud idufirma hulka.

Viimase kahe kuu jooksul on läbi Change’i platvormi krüptorahadesse investeeritud üle 3 miljoni euro ja kliendibaas ületab 12 000 piiri. Firma klientuur kasvab 6 protsenti nädalas.

Alternatiivpanga plaan paigas

Hansapank 2.0 suunas on Kangro astunud mitmeid samme, näiteks on liitunud Kangro firmaga Gustav Liblik ja varsti integreerub ettevõttesse veel ka laenudesse investeerimise võimalus Prommiku Danabijaki platvormi kaudu. Ainus tagasihoidev lüli Prommiku Indoneesias asuva firma liitumise jaoks on veel vajalik rahastusraund.

Alustalaks ’maffia’ ühisvisioonile on nüüdseks saanud just Kangro enda krüptopank, kes kõik noored ettevõtted omavahel ühendaks. Kangro sõnul oli Change’i esimeses presentatsioonis juba paika pandud plaan alternatiivpanga loomiseks: investeeringuid pakub Smartly, laenudesse saab investeerida Danabijaki kaudu, Libliku firma Catapult tegelenuks start-upidega ja viimaseks oleks liitunud kinnisvara investeerimisfirma BitOfProperty, kes on hiljuti turule tulnud. Selleks, et kliendid saaks investeerida kõikidesse start-upidega seotud platvormidesse. „Smartly küll müüdi maha nüüd, et suures plaanis selline väike tagasilöök,“ tunnistas Kangro, kuid Catapuldi ja Smartly funktsioonid on plaanis integreerida Change’i tegevuskavasse.

Toote arendus tõi tunnustuse

Edasised plaanid? Hetkel tegeletakse muu hulgas traditsiooniliste aktsiate lisamisega platvormile ja tuleva aasta 1. jaanuar on Change’i jaoks tähtis verstapost: ettevõte aktsiasarnane token alustab kauplemist oma loodud investeerimisäpis.

Uus on firmas ka krüptokaart, mis on teine omataoline VISA pangakaart Euroopas ja mille abil saavad kliendid oma investeeringuid kulutama hakata. Kangrot kannustab mõte, et investeerimine ja investeeringute kulutamine toimuks võimalikult väikse vaeva ja tasudeta. „Inimene võib hommikul ühe euro investeerida, see on ülilihtne, ilma tasudeta ja siis ta saab õhtul selle ühe euro eest juba midagi osta. Me tahamegi, et inimesel ei oleks ühtegi vabandust, miks ta ei tohiks investeerida.“

Kangro ettevõte on edukas, pole kahtlust. Tunnustuse osaliseks saadi näiteks Paris Fintech Forumil, kus Change nimetati 2018 aastal Euroopa 140 parima fin-tech firma hulka. „See on jälle nagu validatsioon sellele, et me põhiliselt keskendume toote arendamisele ja loodetavasti meedia ja tunnustused tulevad järgi.“ Lõppeesmärk on aga kõrgem veel. „Meie visioon on saada 2022. aastaks Euroopa kõige kasutavamaks investeerimisäpiks.“ Kõige suuremaks konkurendiks Change’ile on USAs asuv Robinhood, kes on seal suurim investeerimisäpp ja kelle väärtuseks on seitse miljardit. „Kui me sinna juba jõuaks, et oleksime Euroopa suurim rakendus, siis me oleks päris heas kohas.“ Change’i loodud äpp võimaldab erinevatesse krüptodesse investeerida.

Eesti eliit, hoidke alt

Lisaks on valmimas Change’ist ja selle loomisest ka dokumentaalfilm, kus figureerib ka Smartly endine CEO Artur Luhaäär. Filmis on näha start-upide kasv, Change’i litsentsi saamine Eestis ning ka Smartly müügiprotsess ja selle valukohad. Filmi on tehtud kaks ja pool aastat ning avaldamine on plaanis järgmisel või ülejärgmisel aastal, seda, võimalik, et Netflixis.

Üks esimesi verstaposte ettevõtlusmaastikul oli nii Kangro kui Luhaääre jaoks Õpilasfirmade konkursil saavutatud esikoht firmaga SOCKme. Kangro meenutab, et auhinnagalal istusid publikus prominendid nagu Toomas Hendrik Ilves ja Andrus Ansip, erinevad ärimehed olid kohal, TV3 tegi otseülekannet. „Mäletan, et läksime lavale ja ütlesime, et paari aasta pärast oleme teie asemel siin. Nüüd ma tulin Eestisse tagasi, et nende asemel päriselt olla.“

Hetkel kuum