Äripäev • 7 september 2019

Nädala lood: võitlus Volkswageni vastu, kahtlased ettevõtjad prügiäris ja pead valutav Rootsi kroon

Selle nädala olulisemate teemade hulka kuulusid kirju taustaga ärimehed, kes trügivad prügiärisse, Volkswageni kontserni vastu kohtuvaidlus, millega võivad liituda tuhanded eestlased, ning märkimisväärselt nõrgenev Rootsi kroon, mis teeb Eesti ettevõtjatele peavalu.

Lugejate jaoks oli sel nädalal tähtis teada, et mitmel tuhandel eestlasel on võimalus minna Volkswageni kontserni jutule ja nõuda oma mitu aastat vana auto eest kogu raha tagasi.

Tuhanded Eestis sõitvad Volkswageni, Audi, Seati ja Škoda autod kannavad petutarkvara, mis valetab heitgaaside koguse madalamaks. Sellise tarkvaraga autode kordategemine jääb värske muudatuse kohaselt kasutaja kohustuseks - kes seda ei tee, enam tehnoülevaatusest läbi ei pääse. Advokaadid kinnitavad, et on veel teinegi võimalus: pöörduda Volkswageni vastu kohtusse.

Klauberg Advokaadibüroo juhi Theis Klaubergi sõnul annab Saksamaa kohtupraktika lootust, et petutarkvaraga auto eest saab raha tagasi küsida.  Foto: Andras Kralla / Äripäev

"Alati võib anda tagasi selle auto, mille 5-6 aastat tagasi ostsid ja mille eest 35 000 eurot maksid. Nõudeks lepingu tühistamine, sest ostetud autol on tarkvaraga manipuleeritud, aga sa ei tahtnud autot, mille tarkvaraga on manipuleeritud. Nii et nad peavad raha tagasi maksma," ütles Baltikumi advokaadibürood Klauberg Baltics juhtiv Theis Klauberg.

Äripäev kirjutas ka juhtkirjas, et Volkswageni kohtuasi loob pretsedendi mõtlemises – kahju kandjad saavad otsida õigust ka suurte korporatsioonide vastu.

Olgu tulemus milline tahes, Äripäeva hinnangul loob petutarkvaraga Volkswageni grupi autode kaasus igal juhul pretsedendi mõtteviisis. Nii füüsilised kui ka juriidilised isikud on avatud majandusruumi tingimustes globaalse haardega ettevõtete kliendid. On oluline teadmine, et kui kauba või teenuse kvaliteedi osas esineb sulaselge pettus, saavad Taavetid vajadusel ka Koljatite vastu minna.

Peavalu Rootsist

Kui mõne jaoks on tülikas Volkswageni petutarkvaraga tegeleda, siis tõenäoliselt märksa suurema peavaluga võitlevad ettevõtjad, keda mõjutab Rootsi kroon. Rootsi kroon on sealse keskpanga agressiivse rahapoliitika tõttu juba pikemat aega langustrendis. Äripäevaga rääkinud mitme sektori ettevõtjad möönsid, et nende äritegevust see lihtsamaks ei tee.

Rootsi klientidega lepinguid sõlmides on üks küsimus see, kas arveldamine käib kohalikus valuutas või eurodes. Kalla Mööbel OÜ omanik Robert Pajussaar sõnas, et tema eelistab eurot. "Isegi kui nad suruvad, siis olen ainult eurodes teinud lepingud - Norrad-Rootsid kõik," märkis ta. Eurodes arveldamisel on aga siiski üleval oht, et vastaspool kas ei nõustu tehinguga või üritab hinda ümber rääkida.

Samas ütles Pajussaar, et palju sõltub ka Eesti poole läbirääkimispositsioonist. "Elu on selline, et tehingu nimel tehakse kõike. Kellel viimane häda, teeb ükskõik millise lepingu," ütles ta.

Laevatootja Baltic Workboats tegevjuht Margus Vanaselja möönis, et neile on Rootsi krooni langus suur probleem, sest firma peamiseks kliendiks on Rootsi riik, kes sõlmib kõik lepingud kohalikus rahas. Jutt käib reaalselt miljonitest eurodest. "Mõjutab küll, eriti suurte lepingute puhul," sõnas Vanaselja.

Kahtlased tegijad prügiäris

Liikudes Rootsist tagasi Eestisse, torkas sel nädalal silma Maardu, kus soovib ehitus- ja lammutusjäätmeid käitlema hakata ettevõte, kelle juhtide ja omanike hulgas on narko- ja prostitutsioonikuritegudes süüdi mõistetud ärimehed.

Kirjutasime, kuidas nõrgad seadused ja naeruväärsed karistused on saanud ahvatluseks prügiäri räpasemas otsas, kus loetud kuudega võib kuni miljon eurot tasku panna ning jätta prügihunnik riigi ja maaomaniku probleemiks.

Millise ettevõtte ja milliste juhtide-omanikega tegu, saab lugeda pikemalt artiklist "Prügiärisse trügivad üha kirjuma taustaga ärimehed". Kindlasti tasub lugeda ka artiklit "Prügiärimehe kodu otsiti läbi".

Haigla rahata töötajad trambivad jalgu

Sel nädalal jõudis taas tähelepanu alla Keila hooldushaigla, millest on meedias varemgi kirjutatud. Seekord selgus, et haigekassa ja konkurentidega pikemat aega nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtus vaielnud Keilas asuv hooldushaigla ei maksa töötajatele korrektselt palka. Saneerimisel ja suure maksuvõlaga ettevõttest on selle pärast lahkunud mitu töötajat.

Hooldushaigla PJV Hooldusravi juhi Lee Padriku sõnul on haigla olukord stabiilne ja raha jätkub. Paraku rääkis Äripäevale mitu inimest, kes on PJV Hooldusraviga erinevatel aegadel kokku puutunud, teist juttu.

Nende sõnul on ekspoliitiku Anders Tsahkna ja tema õe Lee Padriku juhtimise all PJV Hooldusravi maksnud palkasid nii nagu jumal juhatab umbes aasta. "Palka makstakse kahes osas, nagu vene ajal," ütles üks.

Baltika suuromanik tegi pakkumise väikeaktsionäridele

Baltika suuromanik Soome fond KJK Fund Sicav-SIF tegi teisipäeval väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise kõikide rõivafirma aktsiate omandamiseks. Hind, mida suuromanik aga pakkus väikeaktsionäridele, oli märkimisväärselt madalam turuhinnast. Isegi reedese kauplemispäeva lõpuks ei olnud aktsia hind veel nii madalale kukkunud, kui suuromaniku pakutav väärtus. Käesoleva nädalaga haihtus Baltika väärtusest Tallinna börsil veel ligi kolmandik.

Loe kokkuvõtet ülevõtmispakkumise ja sellele järgnenud kriitika kohta pikemalt artiklist "Investorid võtsid Baltika pakkumise vastu tulise kriitikaga".

Investor Toomase raske august

Ehkki investor Toomas ei ole Baltika aktsionär ega pea sellega seotud sündmustega otseselt kaasa tegutsema, pidi ta augustis tõdema, et erinevalt juulist ei piisanud enam plussis positsioonidest vee peal püsimiseks.

"Kuigi miinus on tõsiasi, saan rõõmustada vähemalt selle üle, et suutsin Tallinna börsiindeksit edestada – kui OMX Tallinn oli miinuses 1,76, siis mina vaid 0,94 protsendiga," kirjutas Toomas.

Reaalse rahaga tegutsev Toomas oli tänulik eelkõige oma portfelli suuruselt teisele positsioonile Leroy Seafoodile, mis kuulus tema rahanatukese kasvatajate hulka. "Õnneks oli plusspoolel ka Microsoft, mille väärtus minu portfellis on hetkel suurim," märkis ta.

Kui palju miinust või plussi tõid aktsiad investor Toomase portfellis, saab vaadata põhjalikumalt artiklis "Investor Toomase portfell vajus vee alla".

Mida öelda lapsele raha kohta?

Kes on aga mõtelnud pigem sellele, kuidas rahast ja investeerimisest rääkida oma lastega, võib heita pilgu Jaak Roosaare tegemistele. Tema sõnul ei tohiks lapsele pidevalt korrutada, et raha ei ole ja raha ei kasva puu otsas. "Mulle pigem meeldib seletada, et raha on siin väga palju ja Euroopa Keskpank trükib kogu aeg juurde. Tuleb mõelda, kuidas sina saad teistele kasulik olla ja seda raha koju tuua," leiab investor.

Samas ei tohiks vanemad tema sõnul alluda ka laste provokatsioonidele – isegi kui laps teab, et asja ostmiseks raha on, tuleks selgeks rääkida, miks igale asjale pole mõtet kulutada, selgitas Roosaare Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kus andis nõu, kuidas lapse finantstarkust kasvatada.

Endise tipp-poliitiku osalus Tallinna pangas

Lõpetuseks toome lugejatele olulistest teemadest veel välja endise tipp-poliitiku Ain Seppiku firma, millest sai suure rahapesuriskiga panga aktsionär.

Paari aasta eest laenuärisse sisenenud endise tipp-poliitiku Ain Seppiku ettevõte Opa Credit OÜ on omandanud hulga TBB Panga (endine Tallinna Äripank) aktsiaid.

Tallinna Äripanga äri on olnud seotud peamiselt Venemaaga, aastaid olid nad tihedalt seotud Vene riigifirma Almazjuvelireksport äri ja tippjuhtidega. Kaheksa aasta eest kirjutas Äripäev, et üle poole Äripanga aktsiate omanikest peidab ennast sisuliselt varifirmade taha.

Veel läinud aastal olid panga kaks aktsionäri offshore-firma taga, kuid sel aastal on ka neis toimunud muudatused.

Hetkel kuum