Prügiärisse trügivad üha kirjuma taustaga ärimehed

Maardus Põhjaranna teel tegutseb juba varasemast ajast paar jäätmeluba omavat ettevõtet, lisaks soovib seal suures mahus ehitus- ja lammutusjäätmeid käitlema hakata Sile Tee OÜ.  Foto: Andras Kralla / Äripaev
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Maardus soovib ehitus- ja lammutusjäätmeid käitlema hakata ettevõte, kelle juhtide ja omanike hulgas on narko- ja prostitutsioonikuritegudes süüdi mõistetud ärimehed.

Nõrgad seadused ja naeruväärsed karistused on saanud ahvatluseks prügiäri räpasemas otsas, kus loetud kuudega võib kuni miljon eurot tasku panna ning jätta prügihunnik riigi ja maaomaniku probleemiks.

Äripäev kirjeldas kevadel, kuidas Tallinnas Betooni põigus kuhjati ebaseaduslikult hinnanguliselt kuni 15 000 tonni ehitusjäätmeid ning tankistide kaudu on ettevõtte otsad vette kadunud. Veelgi rohkem ehk 20 000 tonni on veetud ehitus- ja lammutusjäätmeid Silikaltsiidi tänaval asuvale riigimaale. Selle lasu koristamise hinnalipikul on maksumaksja jaoks vähemalt miljon eurot.

Küll on aga nendest kohtadest keegi jäätmete vastuvõtu eest saanud raha kätte. Arvatakse, et selle lihtsa ning üsna riskivaba teenimisvõimaluse võib olla avastanud ka kuritegelik maailm.

Pehmelt öeldes kirju taustaga omanikega on üks sel aastal asutatud osaühing, kes soovib hakata Maardu linnas suurtes kogustes ehitus-ja lammutusjäätmeid sorteerima. Osaühing Sile Tee esitas keskkonnaametile jäätmeloa taotluse plaaniga käidelda aastas 43 000 tonni.

Sile Tee juhatuses ja omanikeringis on Jaanus Epro, Kurt Devine ning Erki Tikkerbär. Lisaks neile on juunis omanikeringi juurde tulnud Trash OÜ kaudu Soome ettevõte Sujuvat Suomi OY. Pori linnas registreeritud Sujuvat Suomi kodulehe järgi tegeleb firma lammutustöödega, ka asbesti lammutamisega.

Loe lisaks
2. september 2019Prügiärimehe kodu otsiti läbi

Tikkerbär, kes varem kandis nime Eesmaa, mõisteti kümmekond aastat tagasi süüdi alaealiste prostituutide vahendamises Rootsi. Tema hüüdnimeks oli „Konn“. Rootsi politsei andmetel oli selle äri taga Eestis tegutsenud Kemerovo kuritegelik grupeering.

Sile Tee teine juhatuse liige ja osanik Kurt Devine on narkokuritegudes süüdi mõistetud Soomes ja ka Eestis. Viimati mõistis Harju maakohus 2015. aasta novembris Devine koos kaasosalistega kokkuleppemenetluses süüdi ja määras karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vangistust.

Kohtuotsuse järgi olid organiseeris Devine koos ühe samuti süüdi mõistetud kaasosalise ja Slava-nimelise tuvastamata isikuga suures koguses ecstasy ja marihuaana ebaseaduslikku vedu Hollandist läbi Eesti Soome.

Äripäev suhtles Sile Tee juhatuse liikme Jaanus Eproga mitmel korral telefoni teel. Teiste ettevõtte juhtidega nõu pidanud Epro ütles, et kohtuda nad ei soovi, kuid küsimused võib saata talle meilile. Korduvalt saadetud küsimustele aga vastuseid ei tulnud.

Maardu linn selliseid firmasid ei taha

Maardu linnajuhid võtavad teemat tõsiselt. Kohtumisel Äripäevaga olid kohal linnapea Vladimir Arhipov, keskkonnateemade eest vastutav abilinnapea Rein Meel ning linna arengu ja majandusosakonna järelevalve inspektor Ants Tsugart.

Maardu linnapea Vladimir Arhipov (vasakul), tema kõrval linna arengu ja majandusosakonna järelevalve inspektor Ants Tsugart ning paremal abilinnapea Rein Meel.   Foto: Andras Kralla/Äripaev

Nende jutust selgus, et viimasel ajal on tekkinud üsnagi suur surve jäätmekäitluskohtade rajamiseks Maardu linna territooriumile. Sel aastal on mitme firma jäätmeloataotlusele andnud linn eitava vastuse. „Me vaatame, mis firmaga on tegemist. Kas on olnud eelnevat tegevust, kas on töötajaid ja kas ja kui palju on makse makstud. Ikkagi kogemused, oskused ja tahe peavad taga olema,“ selgitas Arhipov.

Vladimir Arhipov, Maardu linnapea

Me vaatame, mis firmaga on tegemist. Kas on olnud eelnevat tegevust, kas on töötajaid ja kas ja kui palju on makse makstud.

Riik investeerib Maardut läbiva Kroodi oja puhastamiseks 10 miljonit eurot ja Sile Tee OÜ tahab sinna oja kõrvale teha prügikäitluskoha, oleme sellele kategooriliselt vastu, märkis Arhipov.

Linnapea arvates on murettekitav, et keskkonnaamet küll küsib kohaliku omavalitsuse arvamust, kuid sellega ei pea keskkonnaloa väljastamisel arvestama. Arhipovi sõnul soovib ta nendel teemadel kindlasti kohtuda keskkonnaminister Rene Kokaga, kes Äripäevale hiljuti antud intervjuus nimetas isetekkeliste prügimäegede ja prügistamise teemat väga oluliseks, mis tuleb ära lahendada.

Kokkuvõtlikult oli linnapea sõnum, et Maardusse pole mõtet prügimägesid planeerida ning kinnistute omanikud vaadaku kindlasti tähelepanelikult, kellega ja milliseid lepinguid nad sõlmivad.

Keeruline jäätmeluba mitte anda

Kuna Maardu linn oli Sile Tee OÜ-le jäätmeloa andmise vastu, otsustas keskkonnaamet kõigile sobiva kompromissi leidmiseks pikendada jäätmeloa menetlust. Hinnatakse, kas omavalitsuse välja toodud põhjused on piisavad jäätmeloa andmisest keeldumiseks.

Praegu kehtiva jäätmeseaduse järgi ei saa keskkonnaamet jäätmeloa andmisest keelduda põhjustel, et ettevõte on alles äsja asutatud, käibeta ja töötajateta ning omanikel on küsimusi tekitav taust.

Hiljuti kirjutati Soome meedias, kuidas kuritegelik keskkonnaäri on seal muutunud pea sama tulusaks kui narkoäri. Suure probleemina toodi välja ka ehitusjäätmete vedu Balti riikidesse. Samuti kirjeldati, kuidas ka Soomes on levimas praktika, kus ettevõte võtab küll jäätmeid vastu, kuid ei käitle neid ning jäätmed jäetakse kinnistule maha. Ehk mida kõrgemaks lähevad keskkonnatasud, seda ahvatlevamaks muutub ebaseaduslik keskkonnaäri.

Kuigi ka Eestis on aastaid räägitud vajadusest nõuda jäätmeid käidelda soovivatelt firmadelt piisavalt kopsakat tagatist, et õnneotsijaid ning petiseid sellest ärist kaugemal hoida, siis vastavat seadusemuudatust pole poliitikud ning ametnikud siiamaani suutnud ära teha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum