Jäta menüü vahele
Nädala lood. Saku kirjutas sadu tuhandeid korstnasse ning psühholoogide buumiv äri
Saku Õlletehase Vene turu jaoks toodetud Saku Kullad ootavad oma saatust.Foto: Liis TreimannÄripäeva lugejaid kõnetasid sel nädalal enim Ukraina sõja ja põgenikega seotud sündmused, ent väärt lugemist jätkus muudki.
Näiteks kirjutasime sellest, et Ukrainas käiv sõda on mõjunud raskelt paljudele inimestele. See omakorda on kaasa toonud suure nõudluse kliiniliste psühholoogide järele.“Ärevus, ärevus, ärevus,” vastavad psühholoogid Äripäeva küsimusele, mis on eestlaste peamine vaimne mure, millega nende poole praegu pöördutakse. Kliinikutes moodustavad ärevushäiretega inimesed kolmandiku kuni poole kõigist klientidest.Psühholoogide edukas ettevõtlus mõjub aga bipolaarselt: ühelt poolt on nõudlus igal juhul suurem, kui teenust pakkuda suudetakse, ning käibed kasvavad. Teiselt poolt: mille arvel see tuleb? Inimesed, kes abi palumiseks võtavad lõpuks julguse kokku, peavad pikalt ootama ning missioonitundega kliinilistel psühholoogidel on sellest abitult kahju. Ülisuure nõudluse ja pakkumise vahe tõttu on eestlastel aladiagnoositud häireid.Reedel avaldasime aga intervjuu kriisinõustaja Naatan Haameriga, kes ütles, et tänapäeval tahavad inimesed kriisist ja raskustest kiiresti üle saada. Loe intervjuud siitVenemaa tahab gaasi eest raha rubladesÜksjagu ärevust põhjustas ka uudis, et Venemaa tahab saada maagaasi eest tasu rublades. Eesti turuosaliste ja ekspertide sõnul tähendab see sisuliselt Venemaa katset täita vähenevaid valuutareserve ning kujutab endast sisuliselt vastusanktsiooni.„Kui mõtleme, et viimastel andmetel on Vene keskpanga varadest 430 miljardi ulatuses valuuta- ja kullareservi sanktsioonidega kirve all, siis neil on vaja täiendada oma reservi ja üritavad seda peale suruda neile, kes sellega nõus on,“ selgitas majandusekspert Raivo Vare. Loe edasi siit.Joogitootjad kirjutavad Vene diilid korstnasseOma raha loodavad Venemaalt kätte saada Eesti ettevõtjadki. Äripäev kirjutas sel nädalal, et Eesti suuremad joogitootjad Saku Õlletehas ja Liviko olid end just Vene turul sisse seadnud, kui pidid otsa ümber keerama ja tagasi tulema.Nii peab Saku ilmselt utiliseerima suure osa neist õlledest, mis pidid Venemaa turule. See tähendab firma juhi Jaan Härmsi sõnul kahju, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse.Liviko aga loodab omakorda Vene äripartneritelt kätte saada raha, mille liikumine on majandussanktsioonide tõttu muutunud päris keeruliseks. Loe seda lugu siitSoomlased tulid Eestisse AdBlued varumaReedel kirjutasime, et soomlaste seas on maad võtnud isevärki paanika - tanklatest ostetakse kokku AdBlued, mida kasutatakse uuemates diiselautodes, et muuta heitmeid keskkonnasõbralikumaks.Selgus, et AdBlued tullakse kokku ostma suisa üle lahe Eestisse. Haljala valla väikeettevõtja, Liiguste burgeriputka peremees Ergo Telvik nägi sel nädalal Rakvere tanklas huvitavat vaatepilti, kuidas üks soomlane auto haagises olevatesse tuhande liitri suurustesse kanistritesse AdBlued laskis. „Tegin juttu, et kuhu viid sellise koguse. Ütles, et ikka Soome. Seal olevat kulla hind sellel hetkel,” muljetas Telvik.Alexela energiakaubanduse portfellijuhi Kalvi Nõu sõnul ei ole hirmul, et AdBlue otsa saab, tõepõhja all ja ta loodab, et eestlased sellise ostupaanikaga kaasa ei lähe.Mis on stagflatsioon?Samuti tutvustasime oma lugejatele ühte vana, ent ehk ununenud terminit, stagflatsiooni. Äripäev kirjutas juhtkirjas, et tõenäoliselt kogeme me sel aastal tuntavat stagflatsiooni, kus majandus (eriti) ei kasva, kuid hinnad ja tööpuudus teevad arvestatava hüppe. Nagu ikka, võidavad need, kes kõige kiiremini ja paremini kohanevad. Loe juhtkirja siit.See juhtkiri sai küllaldaselt vastukaja ka majandusekspertidelt. Sellest, mida kirjutas stagflatsiooni kohta Peeter Koppel ja mida Tõnu Mertsina, loe siit.Kuula ka nädalat kokku võtvat saadet "Äripäev eetris", mida saad teha siin:Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi