• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • 11.03.23, 09:05

Hea juhi saladus: õpib, unustab tulemused ja annab ignorantsusele piitsa

Võluvitsa abil, mis juhtimises saaks kohe midagi muuta, innustaksid Eesti juhid kolleege õppima eelkõige iseennast tundma, samuti paneksid nad punkti ja lubaksid ajaloo hämarustesse vajuda ettevõtetes tulemusjuhtimisel.
Vasakult: Tippjuhtide Kompetentsikeskust juhtiv Maria Kütt ja Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha
  • Vasakult: Tippjuhtide Kompetentsikeskust juhtiv Maria Kütt ja Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha
  • Foto: Foto: Äripäev
“Ma olen olnud pikalt skeptiline kõige selle suhtes, mille katuspealkiri on tulemusjuhtimine,” sõnas pikaaegselt suurettevõtetes personalijuhina töötanud ja täna Tippjuhtide Kompetentsikeskust juhtiv Maria Kütt.
“Ma saan aru, miks ta hea on. Mingis mõttes võimaldab see eraldada terad sõkaldest, tõsta mingisuguseid inimesi esile, öelda, et töö on tublisti tehtud. Ja koos inimestega tõsta esile mingeid tegusid, mingeid tulemusi,” lausus ta. Paraku soosib selline süsteem aga ka seda, et terasid hoitakse ja sõklad visatakse välja. Ja see on suur probleem.
Iga inimene on milleski hea, kõigil on mitmesuguseid tugevusi, toonitas Maria Kütt. Seega võiks see olla ka organisatsiooni vastutus aidata leida inimesel see töö, milles ta hea on, see töö, kus just nimelt tema õnnestub.
Praegune süsteem tekitab katkiseid inimesi
“Personalijuht minus tajub, et see (tulemusjuhtimine – toim) on inimeste raiskamine. Kas me saame endale seda raiskamise luksust lubada? Kas me saame lubada seda, et me teeme mõne inimese katki hingeseisundi poolest?” küsis varem Elionis, Paulig Groupis, Coca-Cola HBCs ja välisministeeriumis personalijuhina töötanud Maria Kütt saates “Fookuses: juhi areng”.
Sama meelt on ka riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha, kelle sõnul saab efektiivsuse ja ootustega jõuda mingi piirini. “Ma nõustun, et see ratsionaalsuse, emotsionaalse enesekindluse ja psühholoogilise tasakaalu balanss on see, kus on väga palju väljakutseid, eriti just nende kiirete muutuste ajal,” lausus Luha. Pidevalt tahetakse tema sõnul, et me kõik oleksime väga efektiised. “Aga selle efektiivsuse tagaajamise hetkel me lõpuks pole enam efektiivsed, kui meil inimesed katki on. Lõpuks meil ei ole neid inimesi enam võimalik kasutada,” lausus ta.
“Personalijuht minus tajub, et see (tulemusjuhtimine – toim.) on inimeste raiskamine. Kas me saame endale seda raiskamise luksust lubada? Kas me saame lubada seda, et me teeme mõne inimese katki hingeseisundi poolest?”
Maria Kütt
Tippjuhtide kompetentsikeskuse juht
On absoluutselt vajalik, et organisatsioonil oleksid sihid ja igaüks saaks aru, mis on tema panus selle sihi elluviimisel, lisaks veel ka materiaalne tunnustamine sinna juurde, aga see protsess peaks olema edasiviiv, mitte lõhkuv. “Läbi aastate on meil Eestis tulemusjuhtimist erinevates organisatsioonides rakendatud. Paraku mina oma coach'i praksises näen aga seda, et neid katkiseid inimesi on natukene liiga palju saanud,” toonitas Maria Kütt. Liiga palju on tema sõnul inimesi, kes on tugevalt iseendas kahtlevad, nende enesehinnang ja eneseväärikus on pihta saanud ja neid on solvatud.
Juhtimine algab iseendast
Hea juhtimine saab alguse heast enesejuhtimisest, on Kütt veendunud. Ehk kui tal oleks võluvits, millega Eesti juhtimiskultuuris midagi koheselt muuta, siis oleks see just nimelt see, et inimesed endaga paremas kontaktis oleksid ja seda oskust juba varakult õppima hakkaksid, näiteks põhikoolis. Täna tuleb juhtidele neid oskuseid paraku alles õpetada, aga nii palju lihtsam oleks, kui see oleks juba hulga varem omandatud.
Nii palju lihtsam oleks, kui pealekasvavad noored, kes kunagi juhi rolli sattuvad, aduksid oma kolleegi, alluva või koostööpartneriga suheldes näiteks seda, et neil endal on sisekõne, neil on mingi enda kogemus, aga selleks, et kuulda teist inimest rääkimas, tuleb need sellel hetkel kõrvale panna ja kuulata, tõi Kütt ühe näite.
Lisaks on kriisipädevus oskus, milleta tänased ja ka tulevased noored juhid enam hakkama ei saa, rõhutas Kütt. “Meil on sellel aastal tööplaanis uuendada avaliku teenistuse tippjuhi kompetentsimudelit,” sõnas ta. Eelmine on koostatud 2017. aastal, aga aeg on edasi läinud ja vaja on lisada täiendusi, millest möödunud aastate kriisides ja praegustel muutlikel aegadel puudu on olnud. “Üks ongi kriisipädevus või me oleme kasutanud isegi sõna kriisikindlus,” tõi Kütt välja. Ehk teada, milliseid tegevusi juhina hästi teha, et inimestes tekiks kriisikindluse tunne.
Samas võib Kersti Luha sõnul olla võtmeteguriks ka see, kui me loobume võluvitsa otsimisest. “Avatud maailmavaade võib olla see võluvits ise, aga see on igal ajal erinev,” sõnas ta. “Meenus lihtsalt see aeg, kui otsisime Eesti Nokiat. Praegusel hetkel on meil Eestis oma ükssarvikud. Kas nad on meie Nokia? Ma ei usu. Ma arvan, et nad on hoopis midagi ägedamat,” toonitas Luha.
Kool ehitab juhtimiseks karkassi
Juhtidena on Kersti Luha ja Maria Kütt ka ise palju õppinud. Seejuures ka juhtimist. Kersti Luha on täiendanud oma juhtimisalaseid teadmisi Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias, kus läbis kaheaastase EMBA programmi. Maria Kütt on õppinud erinevatel erialadel Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Diplomaatide Koolis ja EBSis. Hetkel on ta ärikorralduse doktoriõppes TalTechis.
Praegusel hetkel on meil Eestis oma ükssarvikud. Kas nad on meie Nokia? Ma ei usu. Ma arvan, et nad on hoopis midagi ägedamat.
Kersti Luha
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht
Olgugi et tänasel päeval on kõik guugeldatav, siis juhiks õppimist hindavad nad mõlemad kõrgelt. Kersti Luha sõnul pakub kool inspiratsiooni, võimalust kolleegide, kursusekaaslaste ja õppejõududega suhelda, kogemusi vahetada. Lisaks loob kool juhtide jaoks vajaliku karkassi või skeleti, toonitas Maria Kütt, kas või mis järjekorras mingitele teemadele tähelepanu pöörata, kust alustada. “Sinna karkassi sisse või kummutisahtlitesse hiljem midagi juurde guugeldada on suhteliselt lihtne,” mainis Kütt, aga seda karkassi ilma koolita ei loo.
Näiteks ettevõtluse valdkonnas on Küti sõnul terve hulk teooriaid. Keerulistel aegadel teades mõnda kunagist, näiteks eelmise sajandi keskpaigast pärinevat teooriat, mõtleb juht lahenduse välja ka päris tundmatus olukorras. Selliseid pidepunkte, ajatuid teadmiste ja oskuste fragmente võib leida ka guugeldades, aga Küti sõnul koolita süsteemsust siiski ei teki.
Saates „Fookuses: juhi areng“ räägivad riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha ja riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht Maria Kütt veel juhiks kasvamisest ja õppimisest, juhi erinevast rollist era- ja avaliku sektori organisatsioonides, miks ei taha erasektori juhid avalikus sektoris töötada ning sellest, mida nad täna juhina ei oskaks, kui poleks teadlikult juhtimist õppinud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele