Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettevõtte partnerid välismaal, oli see tõsine löök Eesti ettevõtte mainele.

- Foto on illustreeriv.
- Foto: Liis Treimann
Äripäeva mai ajakirjast saab lugeda ka muude küberpettuseskeemide kohta, millega on Eesti inimestelt raha varastatud.
Tänavu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha üritatakse välja petta niinimetatud tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad näiliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi või võltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise.
Kogu sündmuste ahel saab sageli alguse ettevõtte mõne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele võimaluse jälgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis õigel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.
Nagu mainitud, on mõned pettusekatsed tänavu paraku juba ka edukaks osutunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme kõik märganud, et elektriturg muutub üha enam ettearvamatuks. Hinnatipud, võrgutasude tõus ja elektrikatkestused on saanud igapäevase äririski ja mitte ainult erakordsete ilmastikunähtuste osaks. Eesti ettevõtted, kes otsustavad täna investeerida energiasalvestusse, ei räägi enam pelgalt kulude kokkuhoiust, vaid äristrateegiast, paindlikkusest ja uuest sissetulekuallikast.