Artikkel

    Riik venitab vilepuhumise seadusega, ettevõtjad juba tegutsevad

    Saate "Soraineni sagedus" saatekülalised Karin Madisson, Jevgenia Lukk ja Oliver Ämarik.Foto: Äripäev

    Eestit ootab kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta lõpp.

    Eesti ja Poola on ainsad Euroopa Liidu riigid, kes pole direktiivi üle võtnud, rääkis saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson.
    "Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe," selgitab Madisson hetkeseisu.
    Palju kära ei millestki
    Eestis on vilepuhumise ehk rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ümber üles keerutatud põhjuseta suurt paanikat. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjale tekib palju ebavajalikku lisatööd.
    Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi.
    "Suured ja endast lugupidavad ettevõtted teevad rikkumisest teavitamise kanali niikuinii, vaatamata sellele, kui palju neil on Eestis töötajaid," ütleb Madisson.
    Rikkumisest teavitamise kanal kaitseb nii töötajaid kui ka ettevõtet
    Paljudes riikides on juba sellised kanalid ammu loodud ja toimivad hästi. Seda kinnitab ka Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk: "Kuna oleme osa suurest kontsernist, olid meil mõned regulatsioonid juba olemas ja sellevõrra lihtsam tegutseda. Meil on rikkumistest teavitamise kanal olemas."
    Personalispetsialisi sõnul saab iga töötaja sinna saata üksikasjaliku kirjelduse oma juhtumist ja konfidentsiaalsus on tagatud. Nelja tööpäeva jooksul võtab vastutav ametnik rikkumisest teavitajaga ühendust ja hakkab asja uurima. Menetlusega tegeleb eraldi osakond, kuhu kuuluvad ettevõtte erinevate tiimide esindajad – personaliosakond, finants, õigus ja teised. Selle kanali kaudu on Luku teatel välja tulnud ja lahendatud ka tõsiseid juhtumeid – suures kontsernis võib ette tulla kõike.
    Teavitamiseks on kolm kanalit
    Madissoni sõnul tuleb praeguse eelnõu järgi ettevõttel luua eraldi osakond või määrata isik, kellele rikkumist puudutav info liigub. Kohustuslik on tagada teavitava isiku konfidentsiaalsus. Teemaga tegeletakse ja analüüsitakse, kas juhtum on tõsine või mitte, ning sellele vastavalt rakendatakse meetmed.
    Lisaks ettevõttesisesele kanalile luuakse ka riiklik kanal, kuhu saab pöörduda juhul, kui töötaja tunneb, et ta pole ettevõttesisese kanali kaudu saanud kaitset. Kui Läti näidet vaadata, siis aasta algusest on laekunud neile 75 teavitust ja pooled neist on vajanud täiendavat menetlemist. Viimane võimalus on avalikkuse teavitamine, näiteks ajakirjandusse pöördumine. Seaduse mõte on kaitsta mõlemat poolt – nii ettevõtjat kui ka töötajat.
    Augustikuu "Soraineni sageduse" saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESGst, sellega seotud direktiividest ning ESG-eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Hapud päevad Rootsis: Eesti ehitusfirmad kukuvad järjest pankrotti
Suur võlakirjade müügisurve pakub investorile head võimalust
Bermanide kütusefirma koondab töötajad. Juhtkond ei näe perspektiivi jätkamiseks
Raadiosaated
Baltika tegevjuht väikeaktsionäridele: äri on äri
Ebaõnn raha kaasamisel ja liiga suured kulud – nii võtab Baltika tegevjuht Brigitta Albertin kokku ettevõtte börsilt lahkumise põhjused. Väikeaktsionäride pahameelt Albertin mõistab.
Ebaõnn raha kaasamisel ja liiga suured kulud – nii võtab Baltika tegevjuht Brigitta Albertin kokku ettevõtte börsilt lahkumise põhjused. Väikeaktsionäride pahameelt Albertin mõistab.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Kiievi politoloog: Karabahhi konfliktis võidab viimaks ajalooline õiglus
Mägi-Karabahhis toimuv on otseselt seotud Ukrainaga ja tähenduslik Euroopa Liidule, analüüsib Kiievi politoloog Igor Chalenko.
Mägi-Karabahhis toimuv on otseselt seotud Ukrainaga ja tähenduslik Euroopa Liidule, analüüsib Kiievi politoloog Igor Chalenko.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Anneli Andersen: kuidas Eestis hinnad lakke ronisid?
Eesti hinnatase on jõudnud sinna, kus enam ei küsi üksnes minu norrakatest sõbrad, kas Tallinna restoranid keskmisele eestlasele liiga kallid ei ole, kirjutab Norras elav Eesti ettevõtja Anneli Andersen.
Eesti hinnatase on jõudnud sinna, kus enam ei küsi üksnes minu norrakatest sõbrad, kas Tallinna restoranid keskmisele eestlasele liiga kallid ei ole, kirjutab Norras elav Eesti ettevõtja Anneli Andersen.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Wall Street muretseb riigi võlakirjade ülikõrge tootluse pärast
USA kümneaastase riigivõlakirja tootlus jõudis 4,5 protsendini, mis on kõrgeim näitaja alates 2007. aasta oktoobrist ning see ennustab aktsiaturgudele halba. Kui eelmine nädal S&P 500 langes ligi 3 protsenti, mis on halvim näitaja alates märtsist, siis esmaspäeval olid turud heitlikud, ehkki päeva lõpetasid kõik kolm rohelises.
USA kümneaastase riigivõlakirja tootlus jõudis 4,5 protsendini, mis on kõrgeim näitaja alates 2007. aasta oktoobrist ning see ennustab aktsiaturgudele halba. Kui eelmine nädal S&P 500 langes ligi 3 protsenti, mis on halvim näitaja alates märtsist, siis esmaspäeval olid turud heitlikud, ehkki päeva lõpetasid kõik kolm rohelises.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Lennuka idufirma loonud vendade soovitused, kuidas lähedasega luua edukas ettevõte
Saates „Lavajutud“ jagavad vennad Mihkel ja Erik Martin Vetemaa oma kogemust, kuidas oli rajada edukat äri endale kõige lähedasema inimesega.
Saates „Lavajutud“ jagavad vennad Mihkel ja Erik Martin Vetemaa oma kogemust, kuidas oli rajada edukat äri endale kõige lähedasema inimesega.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Stockmanni tänane teade viskas aktsia hinna üles
Kaubamajakett Stockmann teatas täna, et kaalub nimevahetust ja kaubamajaäri müüki, mille peale aktsia kallines Helsingi börsil ligi 14 protsenti.
Kaubamajakett Stockmann teatas täna, et kaalub nimevahetust ja kaubamajaäri müüki, mille peale aktsia kallines Helsingi börsil ligi 14 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Lennuka idufirma loonud vendade soovitused, kuidas lähedasega luua edukas ettevõte
Saates „Lavajutud“ jagavad vennad Mihkel ja Erik Martin Vetemaa oma kogemust, kuidas oli rajada edukat äri endale kõige lähedasema inimesega.
Saates „Lavajutud“ jagavad vennad Mihkel ja Erik Martin Vetemaa oma kogemust, kuidas oli rajada edukat äri endale kõige lähedasema inimesega.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohitid: kas me oleme kriisi lävel? Mida oodata järgmisest aastast?
Nädala kõige kuulatumas saates arutlevad Kaspar Oja ja Peeter Koppel, millised märgid viitavad praegu majanduskriisile. Kuidas näevad hetkeseisu majanduses aga ettevõtjad ja mida on nad silmas pidanud, tehes plaane järgmiseks aastaks, rääkisid majanduskonverentsil Äriplaan 2024 tuntud äride juhid.
Nädala kõige kuulatumas saates arutlevad Kaspar Oja ja Peeter Koppel, millised märgid viitavad praegu majanduskriisile. Kuidas näevad hetkeseisu majanduses aga ettevõtjad ja mida on nad silmas pidanud, tehes plaane järgmiseks aastaks, rääkisid majanduskonverentsil Äriplaan 2024 tuntud äride juhid.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.