Riik venitab vilepuhumise seadusega, ettevõtjad juba tegutsevad

Artikkel

- Uudised
- Iris Magnus
- 26. august 2023 kell 4:00
Riik venitab vilepuhumise seadusega, ettevõtjad juba tegutsevad
Saate "Soraineni sagedus" saatekülalised Karin Madisson, Jevgenia Lukk ja Oliver Ämarik.Foto: Äripäev
Eestit ootab kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta lõpp.
Eesti ja Poola on ainsad Euroopa Liidu riigid, kes pole direktiivi üle võtnud, rääkis saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson.
"Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe," selgitab Madisson hetkeseisu.
Palju kära ei millestki
Eestis on vilepuhumise ehk rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ümber üles keerutatud põhjuseta suurt paanikat. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjale tekib palju ebavajalikku lisatööd.
Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi.
"Suured ja endast lugupidavad ettevõtted teevad rikkumisest teavitamise kanali niikuinii, vaatamata sellele, kui palju neil on Eestis töötajaid," ütleb Madisson.
Rikkumisest teavitamise kanal kaitseb nii töötajaid kui ka ettevõtet
Paljudes riikides on juba sellised kanalid ammu loodud ja toimivad hästi. Seda kinnitab ka Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk: "Kuna oleme osa suurest kontsernist, olid meil mõned regulatsioonid juba olemas ja sellevõrra lihtsam tegutseda. Meil on rikkumistest teavitamise kanal olemas."
Personalispetsialisi sõnul saab iga töötaja sinna saata üksikasjaliku kirjelduse oma juhtumist ja konfidentsiaalsus on tagatud. Nelja tööpäeva jooksul võtab vastutav ametnik rikkumisest teavitajaga ühendust ja hakkab asja uurima. Menetlusega tegeleb eraldi osakond, kuhu kuuluvad ettevõtte erinevate tiimide esindajad – personaliosakond, finants, õigus ja teised. Selle kanali kaudu on Luku teatel välja tulnud ja lahendatud ka tõsiseid juhtumeid – suures kontsernis võib ette tulla kõike.
Teavitamiseks on kolm kanalit
Madissoni sõnul tuleb praeguse eelnõu järgi ettevõttel luua eraldi osakond või määrata isik, kellele rikkumist puudutav info liigub. Kohustuslik on tagada teavitava isiku konfidentsiaalsus. Teemaga tegeletakse ja analüüsitakse, kas juhtum on tõsine või mitte, ning sellele vastavalt rakendatakse meetmed.
Lisaks ettevõttesisesele kanalile luuakse ka riiklik kanal, kuhu saab pöörduda juhul, kui töötaja tunneb, et ta pole ettevõttesisese kanali kaudu saanud kaitset. Kui Läti näidet vaadata, siis aasta algusest on laekunud neile 75 teavitust ja pooled neist on vajanud täiendavat menetlemist. Viimane võimalus on avalikkuse teavitamine, näiteks ajakirjandusse pöördumine. Seaduse mõte on kaitsta mõlemat poolt – nii ettevõtjat kui ka töötajat.
Augustikuu "Soraineni sageduse" saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESGst, sellega seotud direktiividest ning ESG-eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum