Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele

    Heidelberg Materials Kunda juht Meelis Einstein räägib nädala viimases hommikuprogrammis kliimaseaduse mõjust tööstusele.Foto: Sten Semjonov

    Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.

    Lisaks vaatleme, et kuidas mõjutab tehisintellekt juhi tööd. Nimelt on ettevõtluskõrgkool Mainor loonud seda teemat käsitleva mikrokraadi. Kuidas siis AI juhi tööd hõlbustab ja milliseid „tulevikuoskusi“ on ühel juhil vaja, sellest räägime Mainori rektori Andrus Pedaiga.
    Arco Vara aktsionäride üldkoosoleku melu toob reedeses hommikuprogrammis teieni börsiajakirjanik Andre Anni. Lisaks tuleb äsja toimunud kinnisvarakonverentsi muljetest rääkima Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg. Kas oleme uue tõusu alguses?
    Hommikuprogrammi veavad Laura Saks ja Eget Velleste.
    Saatepäev jätkub viie saatega:
    10.00–11.00 “Sisuturundussaade”. Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus aasta algul. See tähendab, et pakenditega seonduv, sh aruandlus ja auditeerimine, on iga-aastaselt taas aktuaalne.
    Kellel ja millal tekib pakendiaruandluse ja auditi kohustus? Mida teha, et pakendiaruandlusele järgnev audit oleks ladus ning annaks kolmeks aastaks vabastuse? Sellest ja teistest aruandlusega seotud tegevustest annavad ülevaate ettevõttest 1Aruandlus Hans-Kristjan Aasma ja Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama. Saadet juhib Tõnu Einasto.
    11.00–12.00 “Äripäev eetris”. Saates räägitakse suurest uurimusest ravimituru kohta, kus toimuv on ebaõiglane ja kallis nii patsiendile kui maksumaksjale. Vaatame, mida lubas või ei lubanud kliimaministeerium seoses suure kliimaseadusega, kas valitsus on võimeline mingi lisaeelarvega lagedale tulema ning mida raske aeg ja kõrged hinnad on toomas turismimaailma. Valime võitja ja kaotaja ning eetris on Laura Saksa, Koit Brinkmann ja Kristjan Pruul.
    12.00–13.00 “Kullafond”. Toome kuulajateni taas saate investeerimisest ja rahaga seotud hoiakutest ja psühholoogiast.
    On väga inimlik, et teeme nii oma tavapärases elus kui ka rahaga toimetades vigu. Saates räägib majandusteadlane ja aasta investor Kristjan Liivamägi lahti need inimaju pettemanöövrid, mis meid siis otsuste tegemisel kas tagasi hoiavad või just nimelt tagant tõukavad. Lisaks räägib Liivamägi lahti läbi isiklike kogemuste enimlevinud investorite vead ning annab mõne nipi, kuidas neid vältida.
    Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel. Saade oli eetris möödunud aasta suvel.
    13.00–14.00 “Digiturunduse praktikum”. Saates tuleb juttu sellest, kuidas väikeettevõtja saab tehisaru enda kasuks tööle panna. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Mats Soomre räägib enda kogemusest tehisaru kasutamisel ja sellest, kui palju tal sellest kasu on olnud.
    Saates tuleb juttu nii sisu loomisest, parendamisest, fotodest kui ka sellest, kas tehisaru võtab kelleltki töö ära või on siiski tegemist väga hea tööriistaga, mis kiirendab töö tegemist. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.
    17.00–18.00 “Äripäeva arvamusliider”. Selle nädala üks suuri uudiseid oli Äripäeva paljastus ravimite juhtivate hulgimüüjate ja ravimitootjate vahel veeretatavatest hämaratest boonustest, mis paisutavad ravimite hindu. Kaotajateks jäävad nii tervisekassa kui patsiendid. Terviseminister Riina Sikkut tunnistas „Aktuaalse kaamera“ stuudios, et Eesti riik pole nn kontsentreeritud turgude ohjamisega hakkama saanud.
    Miks? Kas riik ei ole suutnud või riik ei ole tahtnud? Arutleme selle üle riigikontrolör Janar Holmiga.
    Isamaa teeb valehäbita Keski, leidis Äripäev ühes hiljutises juhtkirjas, pidades sellega silmas Isamaasse kuuluva abilinnapea Kristjan Järvani avaldusi. Vähemalt üks neljast erakonnast, kes Tallinnas Keskerakonnalt võimu võtsid, näikse kasutavat seda lava pigem propaganda tegemiseks kui pealinnas sisuliste muutuste ellu kutsumiseks. Kas me olemegi saanud uue linnavalitsuse näol Tallinna kärajad, uurime Eesti 200 leeri kuuluva abilinnapea Aleksei Jašini käest.
    Ning lõpetuseks: kas poliitilist satiiri saab enam üldse teha või on Eesti ühiskond selleks liiga pooldunud ja hellaks muutunud? Oma mõtteid jagab terava sotsiaalse närviga koomik-näitleja Peeter Oja.
    Intervjueerivad Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Maris Lauri: ausa konkurentsi nurka tõrjumine kahjustab Eestit
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Silvano kvartali müügitulemus vähenes, kuid puhaskasum kasvas jõudsalt
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tööstuse tootjahinnad tegid kuuga tõusu
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,3%, kuid langes aastaga 2,9%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,3%, kuid langes aastaga 2,9%.
Eestlaste ostud Hispaanias on kahekordistunud
Eestlased kulutavad üha rohkem raha Hispaanias, selgus Eesti Panga kaardimaksete statistikast.
Eestlased kulutavad üha rohkem raha Hispaanias, selgus Eesti Panga kaardimaksete statistikast.