Male aitab strateegiliselt otsustada

Artikkel

- Vabalt
- Äripäev
- 13. detsember 2014 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Male aitab strateegiliselt otsustada
Malelegend Garri Kasparov pidas 19. oktoobril siinse maleliidu kutsel ja Eesti noormaletajate toetuseks Eesti ärimeeste, poliitikute ja malehuviliste vastu avaliku simultaani. Mitmekordse maailmameistriga võttis mõõtu ka Pindi Kinnisvara suurkliendiosakonna juht Peep Sooman. Foto: Andras Kralla, Äripäev
Malemängija treenitud aju lahendab probleeme kiiremini, loogilisemalt ning ratsionaalsemalt, mis aitab teha paremaid strateegilisi otsuseid.
ASi Pindi Kinnisvara suurkliendiosakonna juhi Peep Soomani sõnul on male ajutreening. Ta ütleb, et kui ta teeb päevas kiire partii või lahendab tehnilisi ülesandeid 20–30 minutit, on ta males heas vormis ja tunneb, et aju lahendab probleeme hoopis teisiti kui muidu. “Kiiremini ja loogilisemalt ning ratsionaalsemalt,” selgitas ta. “Arvestad rohkem asju ette. Ei näe ainult puid, vaid ka metsa puude taga. Kui mõistuse terava hoiad, muutub terve mõttemaailm,” on ta kindel.
Sooman lisas, et muidu ta kohtumisi ära ei unusta ega asju maha ei jäta, aga kui ta on suurmeister Kaido Külaotsaga teinud päeval partii, siis tund aega mängu on selline koormus, et mõte enam eriti ei tööta ja asjad kipuvad ununema, näitlikustas ta male intensiivsust.
Sooman tegi esimesed malepartiid isaga viie-kuueaastasena. Tema sõnul ei juhtunud õnneks seda, mis paljudel lastel – pärast kaotust ei kadunud tal male vastu huvi. Malet mängis ta ka vanema vennaga. “Seda võib nimetada perekondlikuks tegevuseks,” märkis ta malest rääkides. Ühel hetkel avastas ta internetikeskkonna kiirpartiid, edasi hakkas maleraamatute abil tehnilisi lahendusi ja avanguid läbi töötama.

Male parandab laste õppeedukust
Andrei Korobeinik, Eesti Maleliidu president
Kui male on kord selgeks saadud, siis reeglid enam meelest ei lähe. Kuna ma enam kuhugi saavutustega jõudma ei pea, siis väga sageli mängu ei harjuta. Aga kui lennujaama ooteruumis on paar tundi vaba aega, siis mõne partii ikka teen online’is. Tipptegijad peavad aga taseme hoidmiseks väga palju mängima.
Märkimisväärsetest malesaavutustest tippspordina saame rääkida just noorte puhul. Aga ka ärikeskkonnas ja koolides on see hobi laiemalt levima hakanud ja varasemaga võrreldes on teatud areng toimunud.
Rääkides tipptegijatest, tuleb mängimist kindlasti alustada juba kooli ajal, nendel, kes pole kooli lõpuks meisterlikkust saavutanud, on väga raske hiljem tipptegijaks saada.
Meie koolides toimuvast programmist on läbi käinud 1500 last. Selle tulemusi näeme viie aasta pärast. Male aitab arendada mõtteviisi – see annab kasulikke oskusi reaalainete seisukohast ning parandab ka üleüldist õppeedukust ja lugemisoskust. Meil on IT-sektoris inimesi puudu ja koolilõpetajad ei lähe seda õppima, sest kardetakse tehnilist eriala, probleemi saaks male abil lahendada.
Laste jaoks on oluline, et nende tegevustest sõltub midagi. Need, kes mängivad malet, mõtlevad teistmoodi.
Koolides, mis projektis osalevad, on näha, et noored ei istu pärast tunde nutitelefonides, vaid kui neil on võimalus kasutada malelauda, sellel ka mängitakse.
Ameerikas on tehtud uuringuid, mis näitavad, et need, kes on lapsena malet õppinud, on täiskasvanuna edukamad.
Mäng on osutunud ka heaks kaitseks teatud haiguste vastu, näiteks Alzheimeri tõbe ei esine tippmaletajatel kunagi.
Hoiab mõtte värskena
ASi TV3 tegevjuhi Priit Leito sõnul aitab partii malet mõtlemist värskena hoida. “Kui pikk tööpäev on mõtte kinni kiilunud, siis pärast mängu oled selle jälle lahti mõelnud,” selgitas ta. Võitlushimulise inimesena peab ta oluliseks ka mänguga kaasnevat võistlusmomenti. Lisaks pakub mäng võimalusi suhelda väga erinevate inimestega. “Ei usu, et ma oleksin muidu tutvunud Jüri Järveti või Eino Baskiniga, aga Otepää turniiril just nii läks,” sõnas Leito.
Leito leidis esimest korda malenupud viieaastasena, ka tema isa mängis malet. Algul uuris ta ise nuppe, edasi tuli juba malekool. Ta on malega tegelenud tipptasemel, näiteks osalenud Eesti meeskonna varumehena 2004. aasta Calvia maleolümpial ja võitnud 2002. aastal Eesti meistrivõistlustel hõbeda. Leito ütleb, et temal, kes on nooruses palju mänginud ja mööda Nõukogu Liitu võisteldes ringi sõitnud, ei ole väga palju vaja regulaarselt mängida, et mängu mitte ära unustada. Kui sellist põhja pole, võiks oskuste säilitamiseks vähemalt korra kuus mõne partii teha.
Leito kiidab võimalust internetis mängida. “Internet on male seisukohast kõige parem asi, mis viimasel ajal juhtunud,” lausus Leito. Lisaks mängimise võimalusele saab jälgida erinevaid turniire ning suhelda ja jagada kogemusi osalejatega. Arenguks on head ka arvutiprogrammid.
Jõgeva linnapea Aare Olgo enda sõnul enam väga aktiivselt malega ei tegele, aga kuulus nooremana Jõgeva paremikku. Male on Olgole õpetanud strateegilist mõtlemist, nii lõikab ta mõtlemise praktilisusest kasu ka igapäevatöös ja otsuste tegemises.
Olgo sõnul on ta süsteemne inimene, male õppimine nooruses on selle omaduse süvenemisele kaasa aidanud. “1990. aastatel olin males heal tasemel, nüüd mängin mõtlemise arendamiseks pigem bridži,” rääkis Olgo. Ent kui ta osales seitse-kaheksa aastat tagasi turniiril, võitis ta seal hea koha. Nii et võib öelda, et nagu jalgrattasõidugi puhul, ei kao ka males kunagi omandatud oskused, heal tasemel mäng eeldab siiski harjutamist.
Olgo sõnul mängib ta sõpradega kokku saades ikka mõne partii. “See on seltskondlik tegevus,” lisas ta.
Male eelkäijadMale on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast (sanskriti keeles “neli väeliiki” – jalavägi, ratsavägi, elevandid ja sõjavankrid, mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks), mis tekkis umbes 6. sajandil.Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud Sassaniidide impeeriumi aladelt, kus mängu tunti šatrangi nime all.Lääne-Euroopasse ja Venemaale jõudis mäng vähemalt kolme teed pidi. Aastaks 1000 oli mäng levinud üle kogu Euroopa.13. sajandi alguses hakati Lõuna-Euroopas šatrandži reegleid muutma ja 1475. aastaks meenutas mäng suures osas tänapäevast malet.
MalelaudMalet mängitakse nelinurksel 64 (8 × 8) ruuduga vahelduvate värvidega mängulaual. Mõlemad mängijad alustavad 16 malendiga ning eesmärk on matistada vastase kuningas.
StrateegiaSeisu hindamisel peavad mängijad arvesse võtma mitmeid faktoreid: laual olevate malendite väärtus, olukord tsentris, etturistruktuur, kuninga ohutus ja kontroll tähtsate väljade üle.Positsiooni hindamisel tuleb esmajärjekorras leida jõudude materiaalne vahekord, mis selgitatakse kummagi poole malendite väärtuste liitmisel. Tavaliselt on etturi väärtus 1 punkt, ratsu ja oda 3 punkti, vanker 5 punkti ja lipp 9 punkti. Kuningal pole punktilist väärtust, kuna mati korral on partii lõppenud. Lõppmängus on kuningas tugevuselt parem kui oda ja ratsu, kuid nõrgem kui vanker.Teine tähtis faktor seisu hindamisel on etturistruktuur. Kuna etturi liikumisvõime on teiste malenditega võrreldes piiratud, määrab etturite asetus kauaks seisu strateegilise iseloomu. Nõrkused etturistruktuuris püsivad sageli kaua. Etturistruktuuri nõrgestamine on üldiselt ebasoovitav, välja arvatud juhul, kui seda kompenseerivad muud tegurid.
KestusLisaks ilma ajata mängudele kasutatakse males ajakontrolli. Kui mängija aeg saab otsa enne mängu lõppu, on mäng automaatselt kaotatud (v.a juhul, kui vastasel pole matistamiseks piisavalt malendeid). Mängu kestus võib ulatuda mõnest minutist 7 tunnini.Kiirmale on male, kus ühele poolele antakse mängu jaoks 15–60 minutit.Välkmale puhul tuleb kõik käigud sooritada vähem kui 15 minuti jooksul.supervälkmale puhul on kummalgi poolel aega käikude tegemiseks vähem kui 3 minutit.
Tippu jõuavad lapsena alustanud
Pindi Kinnisvara suurkliendiosakonna juhi Peep Soomani sõnul jõuavad males tippu need, kes on alaga juba lapsena alustanud. “Ei ole kuulnud küll, et keegi oleks täiskasvanuna alustanud ja tippu jõudnud. Tipptegijad on nupud peos sündinud,” märkis Sooman.
Ta on laste puhul märganud, et neile tuleb mäng köitvaks teha. Kui jutt on vankritest, etturitest ja kuningatest, jääb see kaugeks. “Siis nimetame nupud ümber. Nuga, mootorsaag või kuulipilduja aitab lapsel paremini mõista, milline nupp on tugevam,” rääkis ta oma kogemustest.
Male eelduseks on hasart ja tahe teistest parem olla. “Selles mõttes on tegu spordiga. Sportlik hasart peab inimesel olemas olema,” rääkis Sooman.
Kui kunagi olid maletraditsioonid väga tugevad, siis praegu on male Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul kergelt soiku jäänud, selle populaarsus pole enam see, mis varem. Üheks põhjuseks peab ta seda, et males pole enam suuri eeskujusid, nagu kunagi oli näiteks Paul Keres, keda kõik teadsid. “Male on läinud massidesse, tipus on palju häid tegijaid, aga ühte suurt eeskuju, kes noori inspireeriks, pole,” märkis Olgo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Peep Sooman
- PINDI KINNISVARA OÜ
Hetkel kuum