Äripäev • 21. detsember 2018 • 4 min
Jaga lugu:

SEB: Eesti majandus tekitab kahetised tunded

Kuigi numbrite põhjal näib 2018. aasta pea sama edukas, kui oli eelmine, siis on samavõrra optimistlike toonide säilitamine sellest rääkides raske, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor näeb, et Eesti ekspordi konkurentsivõime on tõsiselt kannatanud.  Foto: Raul Mee

Võrreldes möödunud aastaga on kokkuvõtte ja järelduste tegemine hulga raskem, leiab Nestor nädalakommentaaris. "Kui eelmisel aastal sai sarnase loo pealkirjastada kui "Hea aasta majanduses", siis praeguse ärevuse foonil tunduks sellise tõdemuseni jõudmine soovmõtlemisena. Teisalt, kui vaadata peamiseid majandusnäitajaid, pole pilt ju kuigivõrd muutunud," selgitas majandusanalüütik.

Eesti majandus kasvab endiselt hästi

SEB majandusanalüütika lisas, et kuigi statistikaameti hinnang Eesti majanduskasvu kiirusele kipub ajas muutuma, siis vähemasti eelmise aasta lõpul uskusime, et Eesti majandus kasvas 2017. aastal veidi üle 4% (hiljem selgus, et veelgi kiiremini). 2018. aasta kolme kvartali põhjal on SKP kasv sellele vaid pisut alla jäänud, suurenedes mullu sama ajaga võrreldes 3,8% jagu. Tööhõive poolest 15–74aastase elanikkonna seas oli Eesti eelmise aasta lõpus oma 68,7%ga Euroopa Liidu riikide edetabelis esikohal, selle aasta kolmanda kvartali seisuga ületab meid napilt vaid Rootsi. Väga kiire palgakasv on hoogu veelgi juurde saanud, tõustes 6,8%lt 7,2%ni. Keskmine brutopalk ületab tänavu 1300 euro taseme, mis tänu maksuvaba miinimumi tõusule jätab töötajale kätte pea 1100 eurot – see on Nestori hinnangul suur summa. Ka mediaanpalk, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem, ületab tänavu 1000 euro piiri. Suur sissetulekute tõus võimaldab inimestel aina enam säästa, mistõttu kasvab eraisikute pangakontodel seisev summa ligi 10% tempos – kiiremini kui mullu. "Miks siis muretseda?" küsis ta.

Samad numbrid, teised toonid

"Sest lähemal vaatlusel ei ole pilt sama ilus. SKP statistikat vaadates saame küll kiidelda majanduskasvuga, mis on üks Euroopa kõige kiirematest. Kui aga vaadata, millised sektorid sellesse panustasid, selgub, et 30% lisandväärtuse kasvust on tulnud puhtalt ehitussektorist," selgitas ta. Võrdluseks – 2007. aastal oli ehituse osakaal majanduskasvus vaid 10%. Kui lisada ka teised ehitusest mõjutatud sektorid, võib Nestori sõnul liialdamata öelda, et tänavuaastasest majanduskasvust on ehitus- ja kinnisvaraturg andnud praktiliselt poole. Ilma nendeta oleks majanduskasv piirdunud kõigest umbes 2%ga. "Seejuures ei peitu probleem mitte niivõrd ehitussektori kiires kasvus, vaid teiste tegevusalade nõrkuses. Mõne üksiku erandiga on tänavu lisandväärtuse kasv olnud enamustes sektorites vägagi tagasihoidlik," selgitas ta.

Kiire palgakasvu teine pool on Nestori sõnul olnud jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele. Samal ajal kui palgatulu osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on kasvanud, on ettevõtete kasumite osakaal selles jätkanud kahanemist. "Võrreldes teiste Balti riikidega läheb Eestis majanduses loodud lisandväärtusest palju suurem osa töötajatele. Kui inimlikult võiks selle üle rõõmustada, siis tagajärjena viib väike kasumlikkus siit peagi nii mõnegi ettevõtte," hoiatas analüütik. "Kas neile leidub piisavalt asemikke? Eesti on endiselt väga sõltuv ekspordist, kuid meie konkurentsivõime näib olevat tõsiselt kannatanud. Kuigi impordinõudlus meie peamiste kaubanduspartnerite juures on endiselt hea, on püsihindades mõõdetuna Eesti kaubaeksport suurenenud vaid 0,9%."

Ebakindel maailm

Ilmselt kõige olulisem põhjus, miks 2018. aastat võetakse kokku palju vaoshoitumal toonil, on Nestori sõnul olukord väljaspool Eesti piire. Seejuures ei ole sarnaselt Eestile muutunud niivõrd globaalne majandusolukord, vaid majandusosaliste hinnang sellele.

"Donald Trump on endiselt konfliktne ja ettearvamatu; Suurbritannias valitseb segadus ja teadmatus tuleviku puhul; Hiina majandus orienteerub ümber ekspordilt sisetarbimisel põhinevale majandusmudelile. Selliseid näiteid võiks tuua veelgi," ütles Nestor. "Eelmisel aastal haukusid need koerad täpselt sama kurjal toonil, kuid karavan läks edasi. 2018. aasta lõpul vaatab see killavoor aga hirmunud silmadega ringi, otsides suunda, kuhu poole jooksu pista. Majandusindikaatoritest väljendub see suure languse läbi teinud kindlustundenäitajates, kuid eelkõige ehk börsidel toimuvas. Võrreldes varasemate tippudega on peamised börsiindeksid kukkunud koguni 15–30%."

Hirmul võivad olla suured silmad

Kõigele vaatamata, võivad praegused hirmud olla Nestori hinnangul üle paisutatud. Ta viitab Ameerika Ühendriikides tuntud ütlusele, mille kohaselt on aktsiaturud ennustanud viimasest üheksast majanduslangusest ette viit. "Seega võib sama hästi juhtuda, et olukord uuel aastal stabiliseerub ja elu läheb edasi nagu ennevanasti. Globaalne tööturg on praegu üks aegade kõige tugevamatest ja kui meedia väsib majanduskriisist kirjutamisest, leidub vähe põhjuseid, mis sunniks inimesi tarbimisel ettevaatlikkusele. Lõpetuseks – maailmamajanduse käekäigus jääb Eestile vaid pealtvaataja roll, kuid oma konkurentsivõimega saame tegeleda vaid ise." märkis Nestor.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt