- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elu pärast kvoodiraha
Kui eelmisel aastal andis CO2 saastekvootidest saadud raha toel õilmitsev ehitussektor lausa veerandi Eesti majanduskasvust, siis nüüd on pidu läbi.
Nagu näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi ehitusbaromeeter, siis on ehitusfirmade kindlustunne tuleviku suhtes kuu-kuult vähenenud, sest tellimuste arv näitab kahanemist. Kaugem tulevik aga on veelgi segasem, sest kuigi uuest aastast algab ELi uus rahastamisperiood, siis on vähetõenäoline, et kohe esimesest jaanuarist rahad ka päriselt liikuma hakkavad.
Skanska juhatuse esimees Andres Aavik ütleb, et kuigi ettevõte tegi nn kvoodirahaga vaid ühe projekti, siis tervikuna on tunda, et turul on selgelt vähem tööd kui veel eelmisel suvel. “Eelmisel aastal oli suur hüpe ülespoole. Kvoodirahade juures oli üks halb asi – see, et kõik tulid ühe aasta jooksul. Ehitussektoris ei ole üldse stabiilsust,” räägib ta. “Siiski ei saa praegust langust võrrelda sellega, mis oli 2009. aastal. Praegu on alltöövõtjate olukord parem, paljudel on jalg välisturu ukse vahel ja on ka selliseid ehitajaid, kes puhtalt ainult Soome teevadki.”
Aavik arvab, et järgmine aasta tuleb ehituses tänavusest veel hullem ning kui kiiresti ehitusturg seisakust kosub, sõltub sellest kui ruttu saadakse liikuma ELi uue rahastamisperioodi vahendid. “Erasektor on küll natuke aktiivsemaks muutunud, kuid sellest on vähe, et kogu sektorit panna üles poole liikuma,” lisab ta. Ka Skanska kohta ütleb Aavik, et tööd võiks rohkem olla. Samas tegeletakse aktiivselt kinnisvaraprojektidega, millelt ettevõte loodab järgmisel aastal vilju lõigata.
Harju Ehituse juhatuse esimees Aare Neudorf ütleb, et turul on segane seis ja tuleviku suhtes pigem ebakindel – ei tea, kas töid tuleb. “Samas alltöövõtjad räägivad, et pole nagu jõudu tööd teha, kuid meie poolt vaadates polegi tööd üleliia palju, mida teha,” räägib Neudorf. Ta ütleb, et selle aasta trend on hindade langus ja et ega hinnad praegu alltöövõtjasõbralikud pole.
Kas võib oodata pankrotilainet ehitusfirmade hulgas? “Kui tööd pole, eks siis peab kontoreid vähemaks jääma,” leiab Neudorf. “Samas, kes ehitajaks on loodud, küll ta kuskilt ikka tööd leiab. On ka hullemaid aegu olnud kui praegu, aga massilist ehitusfirmade hävingut polnud ka siis.” Soome turu kui võimaliku päästerõnga kohta ütleb Neudorf, et kelluga mehed on sinna küll oodatud, aga alltöövõtu- või ka peatöövõtufirmaga on keeruline minna.
Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütleb, et mahtude vähenemine ehituses algas juba eelmisel aastal ja otseselt sellepärast, et lõppesid kvoodirahad, selle eelarveperioodi ELi rahad ja ka Kredexi kaudu jagatavad toetused. “Lahja aasta tuleb ja järgmine veel halvem,” sõnab ta. “Kuna uus eelarveperiood algab 1. jaanuaril 2014, siis vaevalt et kohe rahad peale tulevad. Esimesed objektid tulevad töösse ehk järgmise aasta teises pooles. Juba täna peaks ministeeriumid mõtlema selle peale, kuidas taotlusvoorusid nii ette valmistada, et eurorahad uuel aastal võimalikult kiiremini liikuma saada.”
Ja isegi kui nn uued rahad tulevast aastast kiiresti liikuma saadakse, ei ole ette näha sellist ehituspidu nagu mõned viimased aastad on olnud. Nimelt läheks ehitusinvesteeringuteks kaks korda vähem raha kui lõppeval eelarveperioodil. Petersoni sõnul jätkuks teede-ehitusele, kuid üldehituslik pool saaks vähem raha.
Kõige enam puudub CO2 ja Kredexi rahade lõppemine väiksemaid ja keskmisi ehitusettevõtteid, sest neid objekte tegid väiksemad ettevõtted. Kaudne mõju aga on sektoris kõikidele. “Selle aasta elavad üle, võtme-aasta on järgmine,” arvab Peterson.
Ehitusettevõtete arv hakkas pärast masu jõudsalt kasvama
Aasta - ettevõtete arv
2007 - 9744
Hetkel kuum
2008 - 9339
2009 - 8950
2010 - 9154
2011 - 9664
2012 - 10 220
Allikas: statistikaamet
Autor: Ave Lepik, Kristina Traks
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele