Materjalitootjad kasvatavad tänu naabritele eksporti

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Tootsi sõnul on olnud ettevõtjad leidlikud, ka vaatamata takistustele, nagu erimärgilise kütuse kasutamise keelustamine ja keskkonnamaksude tõstmine.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) andmetel ulatub liidu liikmete prognoosi järgi ehitusmaterjalide müük 2013. aastal 408 miljoni euroni, mis jääb ligikaudu 2012. aasta tasemele ning ületab napilt 2005. aasta taset.

„Küll aga on oluliselt kasvanud selles ekspordi osakaal, 165 miljoni euroni, mis on kõigi aegade kõrgeim,“ ütles EETLi juhatuse esimees Meelis Einstein. Kasvu oodatakse EETLi sõnul nii avatäidete kui ehitustoodete tooterühmas, konkreetsemalt seina- ja õõnespaneelide, seinamaterjalide, kuid ka sillutuskivide ja kuivsegude müügis.

Remonditööde kasv Soomes. „Ehitusmaterjalide ekspordi seisukohalt on olulised eelkõige meie lähiturud, mistõttu tasub vaadata ka kasvuootusi meie naaberriikides, eelkõige põhjamaades,“ märkis Meelis Einstein.

Vaatamata suuremale turule jäid Läti ehitusmahud rahaliselt Eestile 2012. aastal alla, ulatudes 1,52 mld euroni. Samas ulatus ka seal aastane kasv 15%ni.

Leedu ehitusturu mahuks kujunes 1,82 mld eurot, kuid erinevalt 2011. aasta korralikust tõusust sealne turg möödunud aastal kahanes -8,4%.

Hoopis teises suurusjärgus paiknevad aga põhjamaad, neist meie jaoks olulisimate turgude, Soome, Rootsi ja Norra mahud olid 2011. aastal vastavalt 29, 45 ja 38 miljardit eurot. Ehitusinvesteeringute kasvu on oodata sel aastal siiski vaid Norras (6%), Rootsis ja Soomes jäävad ehitusmahud ligikaudu eelmise aasta tasemele, küll aga nähakse Soomes remonditööde osa olulist kasvu.

Koostöö kasvatab võimalusi välisturgudel. Suuremat ekspordivõimekuse potentsiaali võib näha sektorisiseses koostöös erinevate ettevõtjate vahel. 

„Nii võidavad kõik tootjad, sest ploki või seinapaneeli müümise asemel õnnestub müüa suurem osa majast. Koos on tihti ka lihtsam eksportida ja mõneski projektis, kus üksi jalga ukse vahele ei saa, õnnestub koostöös palju rohkem saavutada. Lisaks saab protsessi käigus jagada parimaid praktikaid ja nii areneb kogu sektor,“ selgitas Mats Toots Swedbankist.

Toots lisas, et tegemist on esimeste sammudega, kuid pretsedendid on loodud ja see on julgustav. "Näen siin jätkuvat võimalust ka lõunanaabritest eristumiseks. Koostöö nõuab senise konkureerimise asemel uut lähenemist. Loodetavasti oleme Eesti kirjandusklassikast õppinud ja oskame Andrese ja Pearuna üksteisega võitlemise asemel jõu ühendada ning kokkuvõttes turult suurema saagi lõigata,“ lisas ta.