Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip: Balti riigid liiguvad ühtse digitaalturu poole
Täna hommikul rääkisid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaminister Tallinnas ühisest digitaalturust – digiallkirja piiriülesest kasutamisest Balti riikides.
Andrus Ansipi sõnul on digiallkirja piiriülene kasutamine Eesti näitel olnud väga efektiivne. "Eesti on hoidnud sellega kokku ühest tööaastast ühe töönädala ehk 2 protsenti SKTst," tõi Ansip näite.
Eesti on lubanud kohandada oma digitaalallkirja tarkvara selliseks, et Eesti dokumentitele oleks võimalik digiallkirja anda ka Lätist ja Leedust. "Loodame, et ka Lätis ja Leedus kohandatakse süsteem selliseks, et eestlased saaksid nende dokumente allkirjastada," ütles Ansip.
Läti peaminister Laimdota Straujuma kinnitas omalt poolt, et Läti täidab kõik nõuded ühtse digiallkirja saavutamiseks.
Peaminsitrite seas valitses üksmeel, et ühisettevõtte Rail Balticu ehitamiseks tuleb asutada niipea, kui võimalik. "Meil olid arutelud ka seoses Vilniuse liitmisega Rail Balticuga, kuid pigem on see Leedu ja Euroopa Komisjoni läbirääkimiste objekt, leedulased ise pakkusid esialgsesse projekti Kaunase, kuid seisukohad on nüüdseks muutunud," rääkis Ansip.
Nüüd peavad leedulased tegema üheskoos Euroopa Komisjoniga tasuvusuuringud, et selgitada välja, kumb linn trassil on kasulikum kogu Leedu jaoks, lisas Ansip. Eestil pole selles osas kindlasti oma eelistusi, kuigi kui Tallinn on trassiga ühendatud, oleks üsna loomulik, et ka Leedu pealinn oleks sellega ühenduses.
„Mul on hea meel, et arutelus osalenud Poola peaminister kinnitas, et kui Balti riigid teevad projektis ära oma osa, teeb seda kindlasti ka Poola. Praegu püsime trassi arendamisel graafikus, kuid meil on väga kiire raha taotlemisega, sest taoltlus tuleb esitada 1. maiks, kui me selleks ajaks taotluse teise vooru ei jõua, siis on väga suur oht, et projekt jääb plaanitust väiksemaks,“ jätkas Ansip.
Peaministrid rääkisid ka Ukrainast ning olid ühisel seisukohal, et vägivald ei ole seal mingiks lahenduseks ning õigusriiklus tuleks tagada konstitutsiooni raames. Peaminister Ansipi sõnul ei vii vägivald lahendustele lähemale ja ta rõhutas, et Euroopa Liidul tuleb jätkata Ukrainaga dialoogi ning aktiivsemalt võimaluste otsimist olukorra rahumeelseks lahenemiseks. Peaministrid avaldasid toetust ukrainlaste demokraatia püüdlustele ning kinnitasid, et ettepanek assotsiatsioonileppe sõlmimiseks on jätkuvalt jõus.
Balti peaministrite mitteametlik kohtumine toimus Balti Ministrite Nõukogu raames. Balti koostöö eesistumine vahetub iga kalendriaasta alguses ning eesistujariik koordineerib kõigi tasandite koostööd. Sel aastal on eesistujaks Eesti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.