Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip: Balti riigid liiguvad ühtse digitaalturu poole

    Täna hommikul rääkisid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaminister Tallinnas ühisest digitaalturust – digiallkirja piiriülesest kasutamisest Balti riikides.

    Andrus Ansipi sõnul on digiallkirja piiriülene kasutamine Eesti näitel olnud väga efektiivne. "Eesti on hoidnud sellega kokku ühest tööaastast ühe töönädala ehk 2 protsenti SKTst," tõi Ansip näite. 
    Eesti on lubanud kohandada oma digitaalallkirja tarkvara selliseks, et Eesti dokumentitele oleks võimalik digiallkirja anda ka Lätist ja Leedust. "Loodame, et ka Lätis ja Leedus kohandatakse süsteem selliseks, et eestlased saaksid nende dokumente allkirjastada," ütles Ansip.
    Läti peaminister Laimdota Straujuma kinnitas omalt poolt, et Läti täidab kõik nõuded ühtse digiallkirja saavutamiseks.
    Peaminsitrite seas valitses üksmeel, et ühisettevõtte Rail Balticu ehitamiseks tuleb asutada niipea, kui võimalik. "Meil olid arutelud ka seoses Vilniuse liitmisega Rail Balticuga, kuid pigem on see Leedu ja Euroopa Komisjoni läbirääkimiste objekt, leedulased ise pakkusid esialgsesse projekti Kaunase, kuid seisukohad on nüüdseks muutunud," rääkis Ansip. 
    Nüüd peavad leedulased tegema üheskoos Euroopa Komisjoniga tasuvusuuringud, et selgitada välja, kumb linn trassil on kasulikum kogu Leedu jaoks, lisas Ansip. Eestil pole selles osas kindlasti oma eelistusi, kuigi kui Tallinn on trassiga ühendatud, oleks üsna loomulik, et ka Leedu pealinn oleks sellega ühenduses.
    „Mul on hea meel, et arutelus osalenud Poola peaminister kinnitas, et kui Balti riigid teevad projektis ära oma osa, teeb seda kindlasti ka Poola. Praegu püsime trassi arendamisel graafikus, kuid meil on väga kiire raha taotlemisega, sest taoltlus tuleb esitada 1. maiks, kui me selleks ajaks taotluse teise vooru ei jõua, siis on väga suur oht, et projekt jääb plaanitust väiksemaks,“ jätkas Ansip.
    Peaministrid rääkisid ka Ukrainast ning olid ühisel seisukohal, et vägivald ei ole seal mingiks lahenduseks ning õigusriiklus tuleks tagada konstitutsiooni raames. Peaminister Ansipi sõnul ei vii vägivald lahendustele lähemale ja ta rõhutas, et Euroopa Liidul tuleb jätkata Ukrainaga dialoogi ning aktiivsemalt võimaluste otsimist olukorra rahumeelseks lahenemiseks. Peaministrid avaldasid toetust ukrainlaste demokraatia püüdlustele ning kinnitasid, et ettepanek assotsiatsioonileppe sõlmimiseks on jätkuvalt jõus.
    Balti peaministrite mitteametlik kohtumine toimus Balti Ministrite Nõukogu raames. Balti koostöö eesistumine vahetub iga kalendriaasta alguses ning eesistujariik koordineerib kõigi tasandite koostööd. Sel aastal on eesistujaks Eesti. 
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.