Kohtutäitur kaotas töö

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimehe Mati Kadaku hinnangul kiirustas kohus lõppotsusega.

Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Terje Tšapist selles, et ta Tallinna kohtutäiturina ja Narva kohtutäituri asendajana arestis 2009. aasta augustis ühe ettevõtte vara teadlikult ebaseaduslikult ilma kehtiva täitedokumendita. Kui Viru maakohus mõistis Tšapise tänavu 13. veebruaril õigeks, siis Tartu ringkonnakohus tühistas eelneva kohtuastme otsuse täielikult ning mõistis Tšapise süüdi. Talle määrati rahaliseks karistuseks 5620 eurot ja 80 senti. Kuigi Tšapis pöördus veel riigikohtusse, ei võtnud viimane kohtuaste juhtumit menetlusse ning süüdimõistev otsus jäi kehtima. Sellega kaasnes kohtutäiturile töökaotus.

Mati Kadaku sõnul ei ole juhtumi lahendus päris õige, kui alguses mõistab kohtunik süüdistatava täielikult õigeks ja hiljem vastupidiselt täies ulatuses süüdi. Olukorra teeb pentsikumaks ka riigikohtu käitumine. Kadak ootas, et riigikohus oleks Tšapise juhtumi menetlusse võtnud ja öelnud midagi, kuid lõplik tulemus jääb koja esindaja jaoks ebaloogiliseks ja häirivaks.

Kadak ei tea, kas küsimuse alla peaks seadma kohtupädevuse, kuid riigikohtu otsuse puhul nõustub koja aseesimees, et jääb mulje, justkui otsustas riigikohus kiirustades. „Hästi kiiresti tehti see ära. 30. juuni oli viimane aeg, kus vastaspool sai riigikohtule esitada avaldusi, ja juuli keskel tehti juba ära. Tavaliselt läheb mitu kuud aega,“ ütles Kadak.

Tšapisega ühist bürood pidanud Kadak ei ole kindel, kas süüdimõistetu tegutses tahtlikult, kuna kolleeg on väitnud vastupidist kohtuotsusele. Nimelt oli Tšapis kindlalt uskunud, et kohtuniku allkirjaga jõustumismärge, mille põhjal kohtutäitur arestis ettevõtte varasid, kehtis ning ta tegutses vastavalt sellele. Kui Tšapisele teatati telefonitsi, et menetlus tuleb lõpetada, jätkas kohtutäitur tööd. Pärast kohtule edastatud teabenõuet ja sealt tulnud ametlikku vastust lõpetas Tšapis menetluse. Kadak tunnistab, et tema oleks kohtule esitanud teabenõude kohe. „Aga eks iga kohtutäitur otsustab ise, kuidas ta teeb,“ märkis koja esindaja.

Kadaku sõnul ei ole temal Tšapisega olnud juttu Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisest, kuid see tundub olevat üks valik. „Aga see ei anna enam ametit tagasi,“ ütles Kadak. Tema sõnul on Tšapisest tehtud kurjategija ja teistega visatud ühte patta.

Kuigi Kadaku sõnul on kohtutäiturite ametist vabastamised harukordsed, ei tohiks selliseid juhtumeid olla, sest kõik on kogenud ja enamus töötab samas ametis juba 2001. aastast.

Terje Tšapis ei soovinud ametist vabastamist ja sellega seonduvat kommenteerida.

Kaks aastat tagasi määras toonast justiitsminister Kristen Michalit asendanud kultuuriminister Rein Lang käskkirjaga Terje Tšapisele distsiplinaarkaristuseks noomituse, kuna viimane oli järelvalvemenetluse tõendite järgi kasutanud 2009. aasta Lõuna-Portugali koolitusreisi tegelikult puhkamiseks.

"Määratav distsiplinaarkaristus sunnib kohtutäiturit eeldatavasti hoiduma edaspidi tegudest, mis vähendavad või võiksid vähendada avalikkuse usaldust kohtutäituri ameti vastu. Noomituses väljendub justiitsministri etteheide kohtutäituri teole ja sunnib kohtutäiturit mõistma oma teo tähendust ja selle mõju oma ameti aususele ja usaldusväärsusele ning olema oma tegevuses edaspidi hoolsam," märgiti 2012. aasta käskkirjas.

Tšapis esitas hiljem Tallinna halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks. Eelmise aasta kevadel sõlmisid osapooled kohtus kompromissi, mille järgi lõpetas kohus menetluse ja tühistas tulenevalt kokkuleppest 2012. aasta käskkirja.

Alates 2001. aastast on ametist vabastatud 47 kohtutäiturit. Enne Tšapist vabastati kriminaalkaristuse tõttu ametist Priit Lantin pistise andmise tõttu 13. jaanuaril, 2011.

Praeguse seisuga on Eestis 47 kohtutäiturit, kellest töötab 16 Harju, 11 Pärnu, 12 Tartu ja 8 Viru piirkonnas.