Igapäevane isikukujutise õiguskaitse

Viidatud säte tähendab, et isiku kujutise kasutamine ilma loata on reeglina keelatud, kuid teatud juhtudel võib see siiski lubatud olla. See otsustakse õigushüvede võrdleva kaalumise teel. Näiteks ajakirjanduses avaliku elu tegelase kujutise kasutamine on lubatud lähtuvalt avalikust huvist. Sama avaliku elu tegelase foto kasutamine karastusjoogi pudelil ja maitsva joogi turustamine tema nime all aga ilma eraldi nõusolekuta enam lubatud ei ole, kuivõrd kujutise kasutamise eesmärk on puhtalt äriline ning puudub igasugune avalik huvi, mis õigustaks isiku kasutamist kommertstoote reklaamis. Vastava kasutamise keelab otsesõnu ka reklaamiseaduse § 7 lg 1.

Oluline on märkida ka seda, et isikukujutisel reeglina rahaline väärtus puudub, kuid erandina on see olemas isikute puhul, kes tegelevad oma isikukujutise turustamisega. Näiteks tavalise inimese isikukujutis on kas täiesti või peaaegu väärtusetu, supermodelli või filmistaari oma aga väga väärtuslik. Tähtsust omab vastav tõdemus eelkõige õiguskaitsevahendite valikul. Kui foto tavainimesest ilmub kuskil ilma tema loata ja ei esine ka ühtegi muud põhjust, mis sellist kasutamist õigustaks, on tal VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda edaspidist hoidumist sellisest rikkumisest, kuid mitte rahalist hüvitist. Supermodell saaks nii enda kujutise kasutamist keelata kui nõuda rikkumise eest ka hüvitist. Seda aga mitte kahju hüvitamise vaid alusetu rikastumise sätete alusel, täpsemalt VÕS § 1037 sätestatud rikkumiskondiktsiooni alusel.

Põhjus selliseks õiguskaitsevahendite valikuks on, et ka supermodell ei kannata enda pildi õigustamatu kasutamise tõttu kahju, küll aga saab rikkuja tulu ilma, et tal oleks isikukujutise kasutamiseks õiguslik alus.

Alusetu rikastumise ulatus on kohtupraktikas sisustatud isiku tavalise tasu suurusega, kuivõrd see vastab kulutustele, mille rikkuja on säästnud. Juhul, kui rikkuja teadis, et ta rikub kellegi isiklikke õigusi, peab ta lisaks andma välja ka rikkumisega saadud tulu. Näitlikustatult on supermodelli kujutise õigustamatu kasutamine vähemalt sama kallis kui palgata sama isik enda toodet reklaamima. Tavalise inimese puhul piirdub nõue reeglina aga ainult rikkumise keelamisega VÕS 1055 lg 1 alusel ja vahel ka väikese ulatusega rahalise hüvitisega. Siinkohal tuleb märkida, et võimalik on ka alternatiivne õiguslik käsitlus, mis lähtub eeldusest, et iga inimese isikukujutisel on rahaline väärtus. Siiski erinevad oma isikukujutist turustava ja mitteturustava isiku isikukujutiste rahalised väärtused mitmekordselt.

Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et inimesel on reeglina õigus keelata enda kujutise kasutamist kui selline kasutamine toimub ilma tema loata. Siiski võib selline õigus olla piiratud kolmandate isikute või ka avalikkuse huvidega, eelkõige lähtuvalt vaba eneseteostuse ja avaliku huvi põhimõtetest. Õiguskaitsevahendite valikul on esmane nõue rikkumise lõpetamise nõue, kuid teatud juhtudel võib olla alus ka rikkumise rahaliseks hüvitamiseks, seda eelkõige siis kui rikkuja on rikkumise arvelt rikastunud või on kannatanuks enda isikukujutist turustav isik.