2) Hind on üks esimesi asju, mille vastu klient huvi tunneb. Sageli alustavad inimesed kinnisvaraotsingut sissetulekust, olemasolevast omafinantseeringust ja maksimaalset laenuvõimest tulenevast maksimaalsest ostuhinnast.
Kui ostjal on võrdväärsed pakkumised kõrvuti, millest ühel on hind ja teisel ei ole, siis millise pakkumise poole klient esmalt pöördub?
3) Kas müüja varjab hinda seetõttu, et see on turutingimusi arvestades liiga kõrge?
Turutingimustest madalamat ja müüki soodustavat hinda vaevalt keegi varjama hakkab. Kas müüja loodab sellisel juhul, et hea müügimehe sorav jutt aitab ostja ära rääkida?
Tänased ostjad vaevad kindlastsi mitmeid pakkumisi ja ostuotsusega ei kiirusta. "Geniaalne" müügimees on sellisel puhul tõsiste raskuste ees müügitehing turutingimustest kõrgema hinnaga lõpule viia. Jälle miinuspunkt hinnata müügipakkumise kahjuks.
4) Puuduva hinnaga kinnisvarapakkumine paneb mind kahtlema müüja professionaalsuses. Olen veendumusel, et professionaalne müüja peab olema see, kes hinna välja ütleb. Hind ei pea olema see, mida teine pool välja lunima peab.
Hinnata pakkumine on tühi töö. See on sama hea, mis panna üles kinnisvarapakkumine ilma piltideta. Pakkumine on veebis üleval ja midagi on justkui tehtud, kuid tulemus jääb üsna arvatavalt kasinaks.
Hind on üks esimesi valikukriteeriumeid asukoha ja eluruumi toalisuse juures, millest koduotsijad lähtuvad. Olulist valikukriteeriumit avalikustamata lähevad ostjad alternatiivsete pakkumiste juurde.