Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Šotlased panid Eestile valimismärgi maha

    Peep Talimaa.Foto: Andras Kralla

    Šotimaa iseseisvusreferendumi hääletustulemusse võib suhtuda nii- või naapidi, aga sealset valimisaktiivsust tahaks siingi kogeda.

    Hiljutisel iseseisvusreferendumil hääletas Šotimaa napilt, aga siiski kindlalt Suurbritannia koosseisu jäämise poolt. Või siis iseseisvumise vastu – oleneb, kummalt poolt vaadata.Hääletustulemusse võib suhtuda üht- või teistpidi, ent seda võib siiski rahumeeli laiendada kogu šoti rahva tahtele. Vaadates valimisaktiivsust, mis ulatus ligikaudu 85, mitmes paigas koguni 90 protsendini, ei jää kohta „oleksitele“ teemal, et see on vaid käputäie arvamus ja et kui ikka kõik oleksid hääletamas käinud, siis oleks tulemus vastupidine olnud.Vähem kui poole aasta pärast meil ees seisvate riigikogu valimiste valguses tundub ahvatlev võtta eesmärgiks see, et suudaksime Eestiski šotlaste tulemuse kanti küündida. Just valimisaktiivsuse mõttes.Mittevalijad võidavad. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis alates 1992. aastast on riigikogu valimiste osalusprotsent jäänud 57 ja 69 protsendi vahele. Seejuures vaid ühel korral on enim hääli saanud erakond saanud rohkem hääli, kui on olnud valimas mitte käinuid. Täpsemini küll mitte erakond, vaid erakondade liit, kui 1995. aastal saavutas valimisvõidu Koonderekonna ja Maarahva Ühendus, keda toetas 32 protsenti valijatest. Kõigil ülejäänud kordadel on piltlikult öeldes osutunud valimiste võitjaks need, kes valimas ei käinud. Mittevalijate erakond.Mõistagi on valimisaktiivsuse võti suuresti erakondade endi käes. Oluline on selge positiivne sõnum ja silmapaistev eristumine, mitte soov universaalsete loosungitega lihtsalt kõigile meele järele olla. Või veel vähem – ratsutada vastaste mahategemise seljas. Kahe uue erakonna puhul jääb näiteks kindlasti väheks sellest, kui rõhutakse lihtsalt soovile muutuste järele ning vanade olijate mittesobivusele kui asjadele iseeneses. See ei pane veel seniseid mittehääletajaid nende poolt valima, peab ikka ise ka tegija olema.Üldiselt tundub, et ühiskondlik aktiivsus on Eestis praegu parajalt kõrge. Kui erakonnad suudavad selle positiivsete kanalite kaudu hääletuskastide juurde suunata, siis ehk ei võidagi eelolevaid valimisi taas kord mittevalijate erakond.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Tööturul liigub võim taas tööandja kätte
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.