Šotimaa iseseisvusreferendumi hääletustulemusse võib suhtuda nii- või naapidi, aga sealset valimisaktiivsust tahaks siingi kogeda.
- Peep Talimaa. Foto: Andras Kralla
Hiljutisel iseseisvusreferendumil hääletas Šotimaa napilt, aga siiski kindlalt Suurbritannia koosseisu jäämise poolt. Või siis iseseisvumise vastu – oleneb, kummalt poolt vaadata.Hääletustulemusse võib suhtuda üht- või teistpidi, ent seda võib siiski rahumeeli laiendada kogu šoti rahva tahtele. Vaadates valimisaktiivsust, mis ulatus ligikaudu 85, mitmes paigas koguni 90 protsendini, ei jää kohta „oleksitele“ teemal, et see on vaid käputäie arvamus ja et kui ikka kõik oleksid hääletamas käinud, siis oleks tulemus vastupidine olnud.Vähem kui poole aasta pärast meil ees seisvate riigikogu valimiste valguses tundub ahvatlev võtta eesmärgiks see, et suudaksime Eestiski šotlaste tulemuse kanti küündida. Just valimisaktiivsuse mõttes.Mittevalijad võidavad. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis alates 1992. aastast on riigikogu valimiste osalusprotsent jäänud 57 ja 69 protsendi vahele. Seejuures vaid ühel korral on enim hääli saanud erakond saanud rohkem hääli, kui on olnud valimas mitte käinuid. Täpsemini küll mitte erakond, vaid erakondade liit, kui 1995. aastal saavutas valimisvõidu Koonderekonna ja Maarahva Ühendus, keda toetas 32 protsenti valijatest. Kõigil ülejäänud kordadel on piltlikult öeldes osutunud valimiste võitjaks need, kes valimas ei käinud. Mittevalijate erakond.Mõistagi on valimisaktiivsuse võti suuresti erakondade endi käes. Oluline on selge positiivne sõnum ja silmapaistev eristumine, mitte soov universaalsete loosungitega lihtsalt kõigile meele järele olla. Või veel vähem – ratsutada vastaste mahategemise seljas. Kahe uue erakonna puhul jääb näiteks kindlasti väheks sellest, kui rõhutakse lihtsalt soovile muutuste järele ning vanade olijate mittesobivusele kui asjadele iseeneses. See ei pane veel seniseid mittehääletajaid nende poolt valima, peab ikka ise ka tegija olema.Üldiselt tundub, et ühiskondlik aktiivsus on Eestis praegu parajalt kõrge. Kui erakonnad suudavad selle positiivsete kanalite kaudu hääletuskastide juurde suunata, siis ehk ei võidagi eelolevaid valimisi taas kord mittevalijate erakond.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Tagasi Äripäeva esilehele