Valimisea langetamine - kisa rohkem kui asi väärt

18. oktoober 2014, 08:30
MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Lauri Lippmaa.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141018/OPINION/141019708/AR/0/AR-141019708.jpg

Hiljutisel Šoti iseseisvusreferendumil said esmakordselt Ühendkuningriigi ajaloos hääletada ka 16- ja 17aastased noored. Kas sellest on tuge ka valimisea langetamise arutelule Eestis, kirjutab MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Lauri Lippmaa.

Šoti iseseisvusreferendum ei olnud ajalooline ainult oma põhiküsimuses „olla või mitte olla“, vaid ka seetõttu, et esmakordselt Ühendkuningriigi ajaloos said hääletuskastidesse sedeleid lasta ka 16- ja 17aastased noored. Kuidas aga tegelikult Šoti noorte hääled jaotusid, on keeruline hinnata. Sõltumata noorte osaluse uudsusest enamiku küsitluste puhul seda vanusegruppi eraldi ei uuritud.

Septembri alguses TubeMoguli poolt 16?18aastaste šotlaste seas korraldatud küsitlusest selgus, et Ühendkuningriigist eraldumist pooldas vaid 43 protsenti vastanutest. Samas kohe referendumi järel läbiviidud vasaktsentristliku päevalehe Guardian tellitud uuring näitas 16?17aastaste seas iseseisvuse pooldajate osakaalu tõusu 71 protsendini. Kuid arvestades, et tolles viimases osales kõigi vanusegruppide lõikes napilt üle 2000 inimese, ning neist omakorda umbes 40 protsenti veebi vahendusel, on neid andmeid keeruline tõsisemaks analüüsiks kasutada.

Jättes kõrvale hinnangud šotlaste meelsusele, on väidet, et valimisea langetamine ei mõjuta valimistulemusi märgatavalt, kinnitanud nii rahvusvahelised uuringud kui ka Eesti noorte varivalimiste tulemuste võrdlus tegelike valimistega.

Küsimus, kas Eesti peaks samuti minema valimisea langetamise teed, kõlab seega dramaatilisemalt, kui asi tegelikult väärt on. Valimisea langetamisel 18 eluaastalt 16-le suureneks valimisõigusega isikute arv umbes 24 000 inimese ehk ligi kahe protsendi võrra valijate koguarvust. Kui palju neist päriselt ka valimiskasti juurde jõuaks, on veel omaette küsimus.

Valimisea alandamist Šoti iseseisvusreferendumil ja Eesti kohalikel valimistel ei saa siiski üks-ühele võrrelda. Mõlemal puhul eeldatakse, et sedelile tehtud rist peegeldab valija teadlikku ja analüüsil põhinevat valikut. Kuid referendumil on noorel valijal otsustada vaid kahe põhimõttelise valiku ? „Ei” või “Jah“ vahel. Kohalikel valimistel on aga noorel kaalutluskohti märksa rohkem ning seega on ka põhjendatud valiku tegemine keerulisem.

Üheks oluliseks tahuks, mis võiks viia valimisea langetamiseni Eestis, on Eesti ühiskonna vananemine. Olukorras, kus rahvastiku keskmine eluiga tõuseb ja pensionäridest valijate osakaal suureneb, näeme, et erakondade valimisprogrammides moodustavad üha tähtsama osa sõnumid, mis on suunatud just eakatele ehk kõige aktiivsemale valijagrupile.

Valimisea langetamine võiks ideaalis kaasa tuua mõtteviisi, millega erakonnad valimisprogrammides keskenduksid rohkem ka nooremale põlvkonnale, tasakaalustades seeläbi oma valimismanifeste.

Siiski tuleks enne valimisea alandamist panna paika reeglid, kas ja kuidas võivad uutes oludes erakonnad kampaaniaid läbi viia, seda eeskätt haridusasutustes. Kindlasti peaks vältima olukorda, milles võiksid poliitagitatsiooni subjektideks kujuneda alg- ja põhikooliastmes õppivad lapsed.

Valimisõiguse andmine 16- ja 17-aastastele on aeglaselt kiirust koguv lumepall mitmel pool maailmas. Erinevatel valitsustasanditel on selleni jõudnud näiteks Austria, Saksamaa, Brasiilia ja Argentina, sammu kavandatakse veel ka Maltal ja Norras.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. October 2014, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing