Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unustage maksud

    Dmitri JegorovFoto: Arno Mikkor

    Räägime maksude asemel parem pikaajalisest majanduspoliitikast, paneb ette rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

    Põhiseadus keelab korraldada rahvahääletust maksude teemal. Ometi leiab üks kord iga nelja aasta jooksul säärane referendum siiski aset, sest riigikogu valimistel tõusevad maksud alati põhiteemaks. Nii on ka praegu – kõik tuntumad jõud on öelnud või vihjanud: makse võikski muuta. Kui mõni erakond tahab maksudega „mängida“ vaid natukene, siis mõni soovib hoopis uut mängu alustada.
    Kuigi maksud on mulle tööelu ja haridustee tõttu südamelähedased, oleks hea, kui maksupoliitika jääks valimistel teisejärguliseks. See tähendab ühtlasi, et me võiksime maksudest vähem rääkida. Hoopis olulisem on arutada majandus-, sotsiaal-, haridus-, regionaal-, kaitse- jt poliitikaid ja seda „maksuvabalt“. Maksud täitku meie ühist rahakotti lihtsalt ja läbipaistvalt ilma tohutult pikkade soodustuste ja välistuste nimekirjadeta. Kui raha on koos, saamegi ühiselt otsustada, millist nendest mainitud poliitikatest tuleb eelisarendada, mis mahus ja kuidas. Siit tõusetubki küsimus, kas me ikka pühendame piisavalt tähelepanu nendele teistele poliitikatele? Minu hinnangul mitte.
    Maksudega üritataksegi teha teisi poliitikaid, aga kas ka edukalt? Sageli mitte. Kindlasti aitavad nt aktsiisid piirata mõnede kaupade tarbimist. Ka OECD on oma soovitustes rõhutanud, et mõned maksud kahjustavad majanduskasvu rohkem kui teised.  Samas on maksusoodustused halb valik inimeste käitumise mõjutamiseks. Vaevalt võttis keegi meist kodulaenu või läks ülikooli seetõttu, et nendele kuludele kehtib maksusoodustus. Kodulaenu puhul on ka see halb külg, et mida suurem tulu, suurem kodu ja suurem laen, seda rohkem me seda inimest maksurahaga toetame.
    Üks mantra on hakanud oma elu elama. Kes vähegi oskab statistikaga ümber käia, teab, et ülejäänud ELiga võrreldes ei ole meie tööjõu maksukoormus suur. Pingereas on ta isegi selle teises pooles.
    Seega meie probleem ei ole kõrged maksud – meie probleem on väike sissetulek. Kui madalapalgaliste maksukoormust on otsustatud langetada, siis olgu see nii. Aga see aitab vaid korra ehk siis maksulangetuse aastal. Ja ainult nii palju, kui seda maksuvähendust ei varjuta teiste maksude tõus samadele inimestele. Oleme ringiga jõudnud sama teema juurde – palun, räägime sellest, mis on püsiv – nt pikaajalisest majanduspoliitikast.
    Ka maksupoliitikast saab rääkida pikaajalises vaates. Kehtivate maksusoodustuste kogukulu ja maksupettuste tõttu tekkiv kahju on järgmisel aastal kokku vähemalt 700 miljonit eurot. Ja nii iga aasta. See on suur raha, mille kokkukogumise tagab poliitiline tahe kaotada ebaefektiivsed maksuerandid ning otsustav julgus investeerimisel maksuhalduri võimekusse. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.