Mis lööb kütuste hinnad kõikuma?

Kütuste hinnad olid tänasel tasemel viimati 2009. aasta detsembris, kui bensiin 95 ja diislikütus maksid tanklates 15 krooni liiter. Esimest korda tõusid kütuste hinnad aga üle 15 krooni 2005. aastal.

Toona oli põhjuseks 2005. aasta augustis USA kaguosast halastamatult üle käinud orkaan Katrina. Orkaani tõttu said USA naftatöötlemistehased suuri kahjustusi, mille tulemusel tekkis USAs suur naftatootmise puudujääk ning kütuste maailmaturuhinnad kasvasid tolle aja rekordilistele kõrgustele.

Sisseostuhindade hüppelisest kasvust tulenevalt tõsteti mõned päevad hiljem Eestis bensiini 95 hinda ligi kahe krooni võrra 15,70 kroonile liiter. Sellised hinnatõusud jaehindades toimusid kõikjal üle maailma. Soomes kerkis bensiini 95 liitrihind koguni 1,5 euroni.

Praegu käib maailmas naftatootjate suur võitlus turuosa pärast. Pärast 27. novembril peetud OPECi kohtumist kinnitas Venemaa riikliku naftafirma Rosneft juht Igor Setšin, et Venemaa ei plaani naftatootmist vähendada isegi juhul, kui toornafta hind peaks langema alla 60 dollari barreli eest, mida on peetud n-ö psühholoogiliseks piiriks. Kui novembri keskel oli toornafta hind üle 80 dollari barrel, siis USAs kaubeldav toornafta WTI (West Texas Intermediate) vajus sellest piirist läbi kaks nädalat pärast viimast OPECi kohtumist. Ka Saudi Araabia naftaministri sõnavõtus anti selgelt märku, et maailma suurim naftatootja jätkab tõsist võitlust turuosa pärast.

Kui madalale võivad kütuste hinnad Eestis langeda? Kõik sõltub kütuste hinnakomponendiks olevatest riiklikest maksudest. Kütuse jaemüügihind ei saa olla madalam, kui on riiklike maksude ning jaemüügimarginaali osa kütuse hinnas.

Kui arvestada näiteks marginaaliks 10 senti liitri kohta, siis diislikütuse jaemüügihind ei saa kunagi olla madalam kui 0,6 eurot liiter. Bensiini kõrgemast aktsiisimäärast tulenevalt ei saa aga bensiini jaemüügihind olla kunagi madalam kui 0,63 eurot liiter.

Hinnalangus mõjub positiivselt kütuste tarbimisele, sest inimestele jääb raha rohkem kätte. Seda näitab ka Eesti statistika. 2014. aastal kasvas diislikütuse tarbimine novembrikuu seisuga 6%, samas kui aasta varem oli diislikütuse tarbimise kasvuks 0,1%, aastatel 2011-2012 aga 4%. Sama tendentsi on näha ka bensiini tarbimises. Kui aastatel 2011-2013 vähenes bensiini tarbimine iga-aastaselt 3-4%, siis 2014. aastal tarbimise langus pidurdus ning novembrikuu seisuga võib bensiini tarbimise languseks kujuneda umbes 1%.

Kui tarbijatele on madal kütuse hind positiivne, siis kütuse tootjatele võib see põhjustada ebameeldivusi. Siin ei ole vaja Eestist kaugemale vaadata.

Kõrge naftahind, mida nägime viimased neli aastat, andis hea võimaluse investeerida uutesse naftatootmisvõimsustesse ning arendada alternatiivseid energiaallikaid. Sama tehti ka investeeringute suurendamisega Eesti põlevkiviõlitööstuses. Samuti suurendati järsult investeeringuid USAs kildanafta tootmisesse. Saudi Araabia eesmärk on kaitsta aga oma turuosa ning tõmmata seetõttu pidurit uutele turule tulnud tootmismahtudele, mille tasuvuspiir on oluliselt kõrgemal kui OPECi liikmesriikidel.

Naftahinna langusest tulenevalt on Eesti põlevkiviõlitootjad peatanud oma edasised investeeringud uutesse tootmismahtudesse ning Viru Keemia Grupp teatas eelmise aasta lõpus kahe õlivabriku sulgemisest ning töötajate koondamisest.