Kosmos pakub ettevõtjaile võimalusi
Eesti liitumist Euroopa Kosmoseagentuuriga võib vaadata kui ettevalmistavat etappi meie ettevõtjatele koostööks Euroopa ja maailma kosmosetööstuse firmadega, kirjutab EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras.
51 aastat pärast asutamist võttis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) oma 21. liikmeks vastu Eesti. ESAga liitumise otsene mõju on eeskätt kõrgtehnoloogilised tellimused meie ettevõtetele ja teadusasutustele. Seda võib nimetada ka institutsionaalseks ekspordiks, mille eelduseks on see, et Eesti kui riik on vastava institutsiooni liige. Tänu sellele, et Eesti on NATO liige, saavad Eesti ettevõtjad näiteks osaleda NATO hangetes. Sama kehtib ka ESA puhul, kui Eesti on ühinenud ESA konventsiooniga.
Kosmosetööstus ei eksisteeri aga eraldiseisvana, vaid genereerib kaudse mõjuna nn kaasnevat käivet: tellimused allhankijatele, tehnoloogia siire maapealsesse majandusse jne. Mitme riigi tehtud analüüsid näitavad, et nn käibekordisti on vahemikus 2 (Portugal) kuni 6 (Norra).
Koostöö ESAga ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb vaadata kui ettevalmistavat etappi Eesti ettevõtjatele koostööks Euroopa (ja maailma) kosmosetööstuse firmadega. Koostöö käigus suure institutsiooniga on võimalik arendada välja vajalikud kompetentsid, võimekus ning luua kontaktid ettevõtetega. See on nagu „treeninglaager“ äriks vaba konkurentsi tingimustes.
Intellektuaalomandi osas ESAga koostööd tehes on põhimõte, et intellektuaalomand läheb küll tööde üleandmisel ESA-le, kuid selle väljatöötamisel otseselt osalenud ettevõtted säilitavad eksklusiivse õiguse vastavaid tehnoloogiaid ka ärilistel eesmärkidel edaspidi ise kasutada. Kõik küsimused fikseeritakse igal konkreetsel juhul eraldi poolte läbirääkimiste teel.
Lisaks põhiprogrammides osalemisele on liikmesriigi firmadel ja uurimisasutustel võimalus kandideerida ESA Venture Capital Fundi rahastatavatele projektidele ning osa saada tehnoloogiasiirde ja idufirmade inkubatsiooni programmidest. Liikmesriigi ekspertidel on võimalus kandideerida töökohtadele ESA uurimiskeskustes.
Üks uus suund ESA liikmesriikide vabatahtlike programmide seas on ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete inkubeerimine. Selleks on loodud kaheksa kosmose idufirmade inkubatsioonikeskust üle Euroopa. Ettevõtte alustamiseks inkubatsioonikeskuses peab olema kandev ja kosmosesektoris teostatav idee ning vastavas liikmesriigis asutatud ettevõte. Iga keskus pakub alustavale ettevõttele eri vormides toetust ja nõustamist, kuid vajalik on ka ettevõtte enda panus.
Haridusprogramm pakub liikmesriikidele kõikvõimalikke metoodikaid ja õppevahendeid valdkonnaga seotud ainete õpetamiseks, aga ka koostööprogramme üliõpilastele. Praegu osalevad Tartu Ülikooli üliõpilased näiteks programmis ESEO (European Student Earth Orbiter).
Eesti liitumine Euroopa Kosmoseagentuuriga on ka poliitiline ja maine küsimus. Agentuuri liikmestaatus on tunnustuseks riigi võimekusele ja ambitsioonidele kosmosevaldkonnas ning märgiks kuulumisest Euroopa teadus- ja arendustöö kõige teravamasse tippu.