Eesti vajab arukat brändi

Meie vallad ja linnad ei konkureeri ainult omavahel. Tallinn konkureerib rahvusvaheliselt Prahaga – kus luuakse mõne firma (pea)kontor, kas siin või seal. Pärnu võistleb Palanga liivarandadega – kas minna puhkama siia või sinna. Peame teadma, millest lähtuvad turistid oma otsuste tegemisel ning milliseid tugiteenuseid eeldavad meilt väliskontorite esindused või millistest töötegijatest on neil enim puudus.

Esimese sammuna tuleks riigi tasandil turundusele eraldatud raha anda maakondadele. Võib ju reklaamida, et „Külastage Eesti SPAd!“, aga kohaliku tööhõive seisukohast on oluline vahe, kas turist kulutab oma eurod Kuressaares või Pärnus. Kohaliku maakonna turundamine soodustaks lisaks turismile kohaliku toidu- ja joogikultuuri arengut. Seejuures võiks erasektor katta poole ning avalik sektor (riik, maakond ja omavalitsused) teise poole turunduskuludest. Võidavad nii kohalik väikeõlletootja kui maakond laiemalt.

Teiseks peaksid maakonnad või vallad mitte tunnuslauseid ja logosid välja mõtlema, vaid uurima sihtgruppide käest, mida tegelikult oodatakse. Millised oleksid parimad viisid mõjutamaks sakslase, soomlase või hiinlase käitumist, et ta valiks järgmiseks turismireisi sihtkohaks Eesti. Kõhutunde alusel tehtud otsused ei ole kõige paremad, vaja on turu-uuringuid. Mille alusel tehakse puhkusereisi otsuseid? Mille alusel valitakse firma peakontori asukoht?

Kolmandaks peaks nii riik kui omavalitsused panustama brändi loomisesse. Seejuures on oluline, et pakutav sisu peab vastama edastatavale sõnumile. Muidu me petame ennast ja teisi. Kui me reklaamime näiteks, et meil on Läänemere parima teenindusega SPAd, siis peamegi pakkuma parimat teenindust ja kvaliteeti.

Meie poliitikud püüavad haldusreformist rääkides lahendada liiga kitsalt ainult Eesti-siseseid probleeme. Eesti suuremaks eesmärgiks järgmise 10 aasta jooksul on aga see, kuidas luua bränd ehk kuvand, mis teeks meist Läänemere piirkonnas atraktiivse elu- ja puhkekoha, kus areneks ka ettevõtlus.