• OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • 12.05.15, 15:15

Väikeaktsionär vajab rohkem kaitset

Väikeaktsionäride seaduslik kaitse on Eestis ebapiisav ja väikeaktsionäride investeeringud põhinevad üksnes usaldusel enamusaktsionäri ja juhatuse vastu, leiab advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson.
Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson.
  • Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson. Foto: Erakogu
Seonduvalt investeerimisega Eesti aktsiatesse ei pääse mööda viimasel ajal palju kõneainet leidnud väikeaktsionäride õigustest. Väikeaktsionäride roll ja nendega arvestamine on olematu ning see halvendab oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Samas on ettevõtjatel tihti suur rahavajadus ning heaks võimaluseks oleks erakapitali kaasamine.
Mõju investeerimise aktiivsusele
Väikeaktsionäride õigused (või nende puudumine) mõjutavad kahtlemata investeerimise aktiivsust. Börsil noteerimata ühingu aktsiatega praegu avalikult Eestis ei kaubelda. Investoril puudub motivatsioon ja kindlus Eestis ettevõtetesse investeerida. Kui juhatus otsustab „investeeringuga jooksu panna“, siis on investori võimalused kaitset saada suhteliselt olematud. Seda ilmestavad kõik seni väikeaktsionäride kaitse vallas tehtud kohtulahendid ja siin ei saa süüdistada kohut, vaid pigem on probleem puudulikes õigusaktides. Nii näiteks puudub kehtiva õiguse alusel väikeaktsionäril otsenõue juhatuse liikme vastu, kes on investeeringu väärtust vähendanud.
Kahju hüvitamise nõude esitamise juhtorgani liikme vastu otsustab teatavasti üldkoosolek – seega enamusaktsionär, kes alatihti kontrollib nii juhatust kui nõukogu. Tihti hääletavad enamusaktsionärid sellele vastu isegi siis, kui nad ei tohiks hääletamisel osaleda ning senise kohtupraktika alusel on see otsus lihtsalt tühine ja tuleb asuda uuele ringile, mitte kohus ei tuvasta, milline otsus oleks vastu võetud, kui hääletamiskeeldu ei oleks rikutud. Kui mingi ime tõttu peaks õnnestuma selline otsus üldkoosolekul ka vastu võtta, siis tuleb nõue esitada ühingu nimel (mitte aktsionäri nimel) ja võimalik kahju nõutaks sisse ühingusse, mida kontrollib endiselt enamusaktsionär.
Kahtlemata ei soodusta selline regulatsioon nn ärikliima paranemist, kiusatus on liialt suur. Ilmselt ei julge praegu veel ükski täie mõistuse juures olev õigusnõustaja investorile soovitada mõnes Eesti äriühingus omandada vähemusosalust. Loodetavasti lähitulevikus midagi muutub, selleks võiksime vaadata, mida on nn kogenumad riigid teinud ja mida võiksime ka meie teha.
Mida muuta?
Esimesena tuleks kindlasti muuta kahju hüvitamise nõuete regulatsiooni. Kehtiv seadus võimaldab isegi ühingu võlausaldajal nõuda juhatuselt kahju hüvitamist, kuid vähemusaktsionäril selline õigus puudub.
Täpsustada tuleks kindlasti juba olemasolevat väikeaktsionäri teabe nõudmise regulatsiooni ja erikontrolli läbiviimise regulatsiooni, et need oleksid kiired ja efektiivsed. Kehtivat seadust on kohtud asunud tõlgendama selliselt, et piisavaks teabeks aktsionäridele loetakse lakooniliste lausete esitamist. Näiteks infopäringute kohta, mis puudutasid juhatuse ja tema lähikondlastega sõlmitud tehinguid, on kohtud lugenud piisavaks juhatuse vastust, mille kohaselt „kõik tehingud tehti turutingimustel“.
Ka väikeaktsionäri õigus rääkida kaasa ja mõjutada kasumi jaotamisega seonduvaid küsimusi oleks oluline samm uue ja parema ühinguõiguse poole. Täiendavate väikeaktsionäride kaitsemehhanismide loomist pidas hiljutises lahendis vajalikuks ka riigikohus ning ootame huviga, millal ja kuidas kavatseb seadusandja riigikohtu suunanäitu hakata ellu viima.
Vähemusaktsionäri puuduv õigus
Kui uurida näiteid mujalt maailmast, on aktsionäride vahelisi konflikte püütud reguleerida ka teiste vahenditega. Suletud ühingu aktsia likviidsuse probleemi on lahendatud näiteks väikeaktsionäri väljaastumisõigustega (nn sell-out right) või õigusega nõuda ühingu sundlõpetamist. Selliselt saab vähemusaktsionär, kellele raha ei anta, vähemalt nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest.
Praeguses turuolukorras Eesti vähemusaktsionäril selline õigus puudub. Samas on antud õigus enamusaktsionärile osta sundkorras välja väikeaktsionäre. Need teemad ei ole tasakaalus ning alustada oleks tulnud teisest otsast (tavapäraselt peetakse vajalikuks esmalt kaitsta nn nõrgemat poolt, mis aga ühinguõiguses on mingil põhjusel vastupidi). Alternatiivselt on võimalik vähemusele anda ka abstraktsemad nõudeõigused mistahes suhete kohtulikuks reguleerimiseks.
Senini ei ole äriseadustik arenenud koos seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtadega ja ettevõtluskeskkonna vajadustega. Seadusandjal tuleks astuda võimalikult kiiresti strateegilised sammud kehtiva olukorra muutmiseks, et muuta ettevõtluskeskkond investoritele kindlamaks ning seeläbi soodustada investeeringute kasvu Eestis.
Karin Madisson räägib pikemalt väikeaktsionäride õiguste kaitsest hommikuseminaril "Kuidas targalt investeerida?". Seminari kavaga saab lähemalt tutvuda siit.

Seotud lood

Arvamused
  • 30.01.15, 08:00
Väikeaktsionäri õigused seadusse
Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni teeb ettepaneku väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele