Kas Hiina on ikkagi süüdi?

Kolmandaks – Hiina börsikrahh. Tõsi, sellise järsu turulanguse mõju võib olla suurem kui kahe eelneva faktori oma, aga ka siin tuleks numbrid panna perspektiivi. Hiinast võib esile tuua näiteks Shanghai Composite indeksi, mis on juunis saavutatud tippudest kukkunud juba 37 protsenti. Langus tundub ränk, aga mitte pikemas perspektiivis. Turg on kukkunud eelmise aasta detsembri tasemele, mis tähendab, et ettevõtete väärtus on 9 kuu lõikes jäänud siiski samaks. Kui vaadata aga viimast kahte aastat, siis on turg tõusnud kokkuvõttes 54 protsenti – investoritele jaoks pole selline tootlus sugugi paha. Suuri rahasid on eelkõige kaotanud need, kes sisenesid turule tänavu kevadel, mil toimus tõsine maania – turg tõusis kolme kuuga 60 protsenti. Ei pea just suur ekspert olema aru saamaks, et selline tõus pole jätkusuutlik.

Muidugi ei saa nende kolme faktori mõju täielikult kõrvale visata. Sellegipoolest on need tõenäoliselt siiski pelgalt katalüsaatorid, mitte põhjused, mis viisid USA aktsiaturu kauaoodatud korrektsiooni.

USA on ise süüdi

Tundub, et languse tegelik põhjus peitub USAs. Juuli lõpus kirjutas MarketWatchi kolumnist Brett Arends, et USA aktsiaturg on paljusid ajaloolisi indikaatoreid vaadates ülehinnatud. Ta ei ennustanud krahhi, aga mainis, et USA aktsiaturud ei pruugi pikaajaliselt enam niivõrd head tootlust pakkuda.

Näiteks võib tuua 10aastase kasumi ja hinna suhte, mida nimetatakse CAPEks (cyclically adjusted price to earnings ratio). Robert Shilleri veebisaidi järgi oli antud näitaja vahetult enne suve 27,9 juures. USA ajaloos on vastav näitaja olnud kõrgem vaid kahel korral – enne 1929. aastal alanud Suurt Depressiooni ja enne 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemist. Indikaatoreid on veel, aga kõiki pole mõtet siinkohal loetleda.

Teiseks – USA turg on tõusnud juba kaua ilma väikesemagi korrektsioonita. Enne praegust nädalat oli USA turgudel viimati 10 või enama protsendiline korrektsioon rohkem kui 1400 päeva tagasi (2011. aasta augustis). Pikemalt on USA aktsiaturg tõusnud ilma korrektsioonita vaid kahel korral – 1990–1997 (2553 päeva) ja 2003–2007 (1673 päeva). Keskmiselt on USA turul toimunud korrektsioon ajalooliselt iga 18 kuu tagant – seda peetakse igati tervislikuks. Pigem on ebatervislik see, kui turg tõuseb liiga kiiresti ja liiga palju.

Kui inimene jookseb 20 kilomeetrit, siis see mõjub ehk tervisele hästi. Aga 150 kilomeetrit võib inimesele hoopis vastupidiselt mõjuda. Tõsi, turg oleks võinud ka ilma korrektsioonita edasi minna. Aga iga päevaga oleks languse tõenäosus suurenenud – nii nagu suureneb ka tõenäosus, et järjest pikemat maad joostes varised sa lihtsalt kokku.

Keskpank on tagasi tõmmanud