Mait Kraun • 31 august 2015

Kas Hiina on ikkagi süüdi?

Äripäeva kaasautor Mait Kraun.  Foto: Andres Haabu

Maailma aktsiaturud langesid läinud nädala alguses märkimisväärselt, mida pole nähtud alates 2009. aastast, kuid süüdlane ei pruugi olla Hiina, leiab Äripäeva kaasautor Mait Kraun.

USA aktsiaturud jõudsid üle pika aja korrektsiooni (üle 10protsendiline langus). Turulanguses süüdistatakse eelkõige Hiina majanduskasvu aeglustumist, devalveerimist ja sealset börsikrahhi. Kas aga saab suure osa süüst Hiinale panna?

Esiteks, Hiina majanduse aeglustumine – 2014. aastal kasvas sealne majandus „vaid“ 7 protsenti, mis oli 24 aasta aeglaseim kasv. Hiina majandus on aeglustunud juba 5 aastat järjest ja protsess ei ole viimastel aastatel isegi märkimisväärselt kiirenenud. See ei ole kindlasti uudis. Samuti tasub märkida, et 7protsendilisest majanduskasvust ei söanda paljud riigid isegi unistada. USA aktsiaturgude kasv on selle aeglustumisperioodi vältel olnud ju väga märkimisväärne. Mis on muutunud?

Teiseks, maailma aktsiaturgude languses on süüdistatud ka Hiina jüaani devalveerimise järelmõju. Augusti keskel kirjutas legendaarne investor Marc Faber, et devalveerimine on maailma kontekstis täiesti mõttetu. Tema sõnul tuleb Hiina valuutat vaadata kõikide teiste valuutade kontekstis, mis on minu meelest täiesti õige. Üle-eelmise nädala seisuga oli dollar viimase aasta jooksul tugevnenud jüaani suhtes vaid 4 protsenti. Euro suhtes aga 20 protsenti ja rubla suhtes lausa 80 protsenti. Kui Hiina oleks jüaani devalveerinud näiteks 30 protsenti, oleks see samm juba märkimisväärse mõjuga.

Kolmandaks – Hiina börsikrahh. Tõsi, sellise järsu turulanguse mõju võib olla suurem kui kahe eelneva faktori oma, aga ka siin tuleks numbrid panna perspektiivi. Hiinast võib esile tuua näiteks Shanghai Composite indeksi, mis on juunis saavutatud tippudest kukkunud juba 37 protsenti. Langus tundub ränk, aga mitte pikemas perspektiivis. Turg on kukkunud eelmise aasta detsembri tasemele, mis tähendab, et ettevõtete väärtus on 9 kuu lõikes jäänud siiski samaks. Kui vaadata aga viimast kahte aastat, siis on turg tõusnud kokkuvõttes 54 protsenti – investoritele jaoks pole selline tootlus sugugi paha. Suuri rahasid on eelkõige kaotanud need, kes sisenesid turule tänavu kevadel, mil toimus tõsine maania – turg tõusis kolme kuuga 60 protsenti. Ei pea just suur ekspert olema aru saamaks, et selline tõus pole jätkusuutlik.

Muidugi ei saa nende kolme faktori mõju täielikult kõrvale visata. Sellegipoolest on need tõenäoliselt siiski pelgalt katalüsaatorid, mitte põhjused, mis viisid USA aktsiaturu kauaoodatud korrektsiooni.

USA on ise süüdi

Tundub, et languse tegelik põhjus peitub USAs. Juuli lõpus kirjutas MarketWatchi kolumnist Brett Arends, et USA aktsiaturg on paljusid ajaloolisi indikaatoreid vaadates ülehinnatud. Ta ei ennustanud krahhi, aga mainis, et USA aktsiaturud ei pruugi pikaajaliselt enam niivõrd head tootlust pakkuda.

Näiteks võib tuua 10aastase kasumi ja hinna suhte, mida nimetatakse CAPEks (cyclically adjusted price to earnings ratio). Robert Shilleri veebisaidi järgi oli antud näitaja vahetult enne suve 27,9 juures. USA ajaloos on vastav näitaja olnud kõrgem vaid kahel korral – enne 1929. aastal alanud Suurt Depressiooni ja enne 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemist. Indikaatoreid on veel, aga kõiki pole mõtet siinkohal loetleda.

Teiseks – USA turg on tõusnud juba kaua ilma väikesemagi korrektsioonita. Enne praegust nädalat oli USA turgudel viimati 10 või enama protsendiline korrektsioon rohkem kui 1400 päeva tagasi (2011. aasta augustis). Pikemalt on USA aktsiaturg tõusnud ilma korrektsioonita vaid kahel korral – 1990–1997 (2553 päeva) ja 2003–2007 (1673 päeva). Keskmiselt on USA turul toimunud korrektsioon ajalooliselt iga 18 kuu tagant – seda peetakse igati tervislikuks. Pigem on ebatervislik see, kui turg tõuseb liiga kiiresti ja liiga palju.

Kui inimene jookseb 20 kilomeetrit, siis see mõjub ehk tervisele hästi. Aga 150 kilomeetrit võib inimesele hoopis vastupidiselt mõjuda. Tõsi, turg oleks võinud ka ilma korrektsioonita edasi minna. Aga iga päevaga oleks languse tõenäosus suurenenud – nii nagu suureneb ka tõenäosus, et järjest pikemat maad joostes varised sa lihtsalt kokku.

Keskpank on tagasi tõmmanud

Kolmandaks – USA Keskpanga toetust on tagasi tõmmatud. Föderaalreserv on viimase kuue aasta jooksul kasutanud palju erinevaid meetmeid majanduse turgutamiseks. Turgude konsensus on, et see on aidanud ka aktsiaturgudel tõusta. Nii rahatrükk (moodsa nimetusega kvantitatiivne lõdvendamine) kui ka nullprotsendiliste intressimäärade poliitika on turgudel aidanud viimase viie aasta jooksul tõusta.

Investoritele on kindlustunnet andnud ka keskpanga ütlused, et majandust ei jäeta mingil juhul omapäi. Nüüd, mil USA majandus on mõõdukalt taastunud, on rahatrükk lõpetatud ja plaanis on intressimäärade tõstmine. Tõsi, intressimäärade tõstmine on muutunud tunduvalt ebatõenäolisemaks. Mõned turuosalised ütlesid eelmise nädala alguses, et Föderaalreserv peaks kaaluma turulanguse peatamiseks hoopis uut rahatrükki. Muidugi muudaks see olukorra veel hullemaks, sest ajaloost leiab palju näiteid, miks aktsiaturgude poputamine ei tööta. Kõige hiljutisem näide on seesama Hiina – turgude langus suudeti mõneks ajaks peatada, eelmisel nädalal läks krahh aga täie hooga edasi.

Kui USA majandus oleks tugev ja aktsiaturg tervislikul tasemel, oleks Föderaalreserv juba ammu intressimäärasid tõstnud. Kui USA majandus oleks tugev ja aktsiaturg tervislikul tasemel, siis poleks USA investorid pisikese devalveerimise ja Hiina aktsiaturu õhu väljalaskmise pärast paanikasse sattunud. Tegelikult on USA turud majanduse aktiivsust arvestades liikunud viimastel aastatel liiga kiiresti üles ja aeg on veidi hinge tõmmata. Kui sügavaks kukkumine osutub, ei oska keegi ennustada.

Hetkel kuum