Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Hiina on ikkagi süüdi?

    Äripäeva kaasautor Mait Kraun.Foto: Andres Haabu

    Maailma aktsiaturud langesid läinud nädala alguses märkimisväärselt, mida pole nähtud alates 2009. aastast, kuid süüdlane ei pruugi olla Hiina, leiab Äripäeva kaasautor Mait Kraun.

    USA aktsiaturud jõudsid üle pika aja korrektsiooni (üle 10protsendiline langus). Turulanguses süüdistatakse eelkõige Hiina majanduskasvu aeglustumist, devalveerimist ja sealset börsikrahhi. Kas aga saab suure osa süüst Hiinale panna?
    Esiteks, Hiina majanduse aeglustumine – 2014. aastal kasvas sealne majandus „vaid“ 7 protsenti, mis oli 24 aasta aeglaseim kasv. Hiina majandus on aeglustunud juba 5 aastat järjest ja protsess ei ole viimastel aastatel isegi märkimisväärselt kiirenenud. See ei ole kindlasti uudis. Samuti tasub märkida, et 7protsendilisest majanduskasvust ei söanda paljud riigid isegi unistada. USA aktsiaturgude kasv on selle aeglustumisperioodi vältel olnud ju väga märkimisväärne. Mis on muutunud?
    Teiseks, maailma aktsiaturgude languses on süüdistatud ka Hiina jüaani devalveerimise järelmõju. Augusti keskel kirjutas legendaarne investor Marc Faber, et devalveerimine on maailma kontekstis täiesti mõttetu. Tema sõnul tuleb Hiina valuutat vaadata kõikide teiste valuutade kontekstis, mis on minu meelest täiesti õige. Üle-eelmise nädala seisuga oli dollar viimase aasta jooksul tugevnenud jüaani suhtes vaid 4 protsenti. Euro suhtes aga 20 protsenti ja rubla suhtes lausa 80 protsenti. Kui Hiina oleks jüaani devalveerinud näiteks 30 protsenti, oleks see samm juba märkimisväärse mõjuga.
    Kolmandaks – Hiina börsikrahh. Tõsi, sellise järsu turulanguse mõju võib olla suurem kui kahe eelneva faktori oma, aga ka siin tuleks numbrid panna perspektiivi. Hiinast võib esile tuua näiteks Shanghai Composite indeksi, mis on juunis saavutatud tippudest kukkunud juba 37 protsenti. Langus tundub ränk, aga mitte pikemas perspektiivis. Turg on kukkunud eelmise aasta detsembri tasemele, mis tähendab, et ettevõtete väärtus on 9 kuu lõikes jäänud siiski samaks. Kui vaadata aga viimast kahte aastat, siis on turg tõusnud kokkuvõttes 54 protsenti – investoritele jaoks pole selline tootlus sugugi paha. Suuri rahasid on eelkõige kaotanud need, kes sisenesid turule tänavu kevadel, mil toimus tõsine maania – turg tõusis kolme kuuga 60 protsenti. Ei pea just suur ekspert olema aru saamaks, et selline tõus pole jätkusuutlik.
    Muidugi ei saa nende kolme faktori mõju täielikult kõrvale visata. Sellegipoolest on need tõenäoliselt siiski pelgalt katalüsaatorid, mitte põhjused, mis viisid USA aktsiaturu kauaoodatud korrektsiooni.
    USA on ise süüdi
    Tundub, et languse tegelik põhjus peitub USAs. Juuli lõpus kirjutas MarketWatchi kolumnist Brett Arends, et USA aktsiaturg on paljusid ajaloolisi indikaatoreid vaadates ülehinnatud. Ta ei ennustanud krahhi, aga mainis, et USA aktsiaturud ei pruugi pikaajaliselt enam niivõrd head tootlust pakkuda.
    Näiteks võib tuua 10aastase kasumi ja hinna suhte, mida nimetatakse CAPEks (cyclically adjusted price to earnings ratio). Robert Shilleri veebisaidi järgi oli antud näitaja vahetult enne suve 27,9 juures. USA ajaloos on vastav näitaja olnud kõrgem vaid kahel korral – enne 1929. aastal alanud Suurt Depressiooni ja enne 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemist. Indikaatoreid on veel, aga kõiki pole mõtet siinkohal loetleda.
    Teiseks – USA turg on tõusnud juba kaua ilma väikesemagi korrektsioonita. Enne praegust nädalat oli USA turgudel viimati 10 või enama protsendiline korrektsioon rohkem kui 1400 päeva tagasi (2011. aasta augustis). Pikemalt on USA aktsiaturg tõusnud ilma korrektsioonita vaid kahel korral – 1990–1997 (2553 päeva) ja 2003–2007 (1673 päeva). Keskmiselt on USA turul toimunud korrektsioon ajalooliselt iga 18 kuu tagant – seda peetakse igati tervislikuks. Pigem on ebatervislik see, kui turg tõuseb liiga kiiresti ja liiga palju.
    Kui inimene jookseb 20 kilomeetrit, siis see mõjub ehk tervisele hästi. Aga 150 kilomeetrit võib inimesele hoopis vastupidiselt mõjuda. Tõsi, turg oleks võinud ka ilma korrektsioonita edasi minna. Aga iga päevaga oleks languse tõenäosus suurenenud – nii nagu suureneb ka tõenäosus, et järjest pikemat maad joostes varised sa lihtsalt kokku.
    Keskpank on tagasi tõmmanud
    Kolmandaks – USA Keskpanga toetust on tagasi tõmmatud. Föderaalreserv on viimase kuue aasta jooksul kasutanud palju erinevaid meetmeid majanduse turgutamiseks. Turgude konsensus on, et see on aidanud ka aktsiaturgudel tõusta. Nii rahatrükk (moodsa nimetusega kvantitatiivne lõdvendamine) kui ka nullprotsendiliste intressimäärade poliitika on turgudel aidanud viimase viie aasta jooksul tõusta.
    Investoritele on kindlustunnet andnud ka keskpanga ütlused, et majandust ei jäeta mingil juhul omapäi. Nüüd, mil USA majandus on mõõdukalt taastunud, on rahatrükk lõpetatud ja plaanis on intressimäärade tõstmine. Tõsi, intressimäärade tõstmine on muutunud tunduvalt ebatõenäolisemaks. Mõned turuosalised ütlesid eelmise nädala alguses, et Föderaalreserv peaks kaaluma turulanguse peatamiseks hoopis uut rahatrükki. Muidugi muudaks see olukorra veel hullemaks, sest ajaloost leiab palju näiteid, miks aktsiaturgude poputamine ei tööta. Kõige hiljutisem näide on seesama Hiina – turgude langus suudeti mõneks ajaks peatada, eelmisel nädalal läks krahh aga täie hooga edasi.
    Kui USA majandus oleks tugev ja aktsiaturg tervislikul tasemel, oleks Föderaalreserv juba ammu intressimäärasid tõstnud. Kui USA majandus oleks tugev ja aktsiaturg tervislikul tasemel, siis poleks USA investorid pisikese devalveerimise ja Hiina aktsiaturu õhu väljalaskmise pärast paanikasse sattunud. Tegelikult on USA turud majanduse aktiivsust arvestades liikunud viimastel aastatel liiga kiiresti üles ja aeg on veidi hinge tõmmata. Kui sügavaks kukkumine osutub, ei oska keegi ennustada.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.