Eestlane vajab tunnustust

Äärmuslikud ja halvustavad väited selle pääste­tegevuse juures mõjuvad teinekord groteskseltki. Sellest saab lõpuks aru ka täiesti tavaline inimene.

Tasakaalustamatus, üle võlli teema­käsitlus, sanktsioneerimiskirg, taas mõni uus segane norm või regulatsioon – need ei aita kaasa pingete mahavõtmisele, pigem vastupidi. Arutelu tapmisest ma ei räägigi. Maailm pole mustvalge, vaid seal eksisteerib lugematult vahepealseid toone ning ka arvamusi.

Iga eestlane väärib suurt tunnustust

Ma tahaks hoopiski kiita eestimaalasi, sest tegu on väga abivalmi ja hakkaja rahvaga. ­Kahe aasta taguse Emori uuringu kohaselt oli 85 protsenti siinsetest elanikest mingil moel kokku puutunud heategevusega ning ligi 90 protsenti oli valmis annetama raha. Samuti kinnitas uuring suundumust, et sissetuleku kasvades kasvab ka valmisolek suuremaid summasid annetada. Seda­sorti empaatiatunne ja annetamine näitavad ühiskonna küpsust ja ühtekuuluvust. Sellistele inimestele ei saa lauaga lajatada. Annetamine ja heategevus ei kajastu ka ainult statistilistes numbrites, vaid päriselus.

Kümned tuhanded inimesed annetasid taaraautomaatide kaudu, et puudustkannatavad lapsed saaks teatrisse minna. Annetustega ­toetati Ukraina inimesi nende raskel hetkel. Aasta eest loodud heategevuslik vähiravifond on kogunud oma tegutsemisajaga annetusi muljetavaldava 400 000 euro eest. See pole kaugeltki kõik, ­loetelu võiks jätkata veelgi.

Vabatahtlik töö võrdsustub rahalise annetusega

Tihti on Eestis vähe väärtustatud vabatahtlikku tööd. Või on tasuta tööd tegevate inimeste panus hoopiski ära unustatud, mis on veelgi halvem. Ometi tehakse tööd kodanikeühendustes ja mittetulundussfääris paljuski oma vaba aja ja pere arvel – see panus on täpselt samaväärne kui rahaline annetamine. See summa on aastate peale kokku hoomamatu. Mõni lihtsalt annetab raha, teine oma aega.

Õhinapõhise tegutsemise tulemusel on Eestis palju ära tehtud seal, kus riik jääb hätta või omavalitsuste käed osutuvad liiga lühikeseks. Need on ääretult tublid inimesed, kelle kampaaniakorras halvustamine on ebaõiglane ja solvav. Parem esitage neid hoopis missioonipreemia kandidaatideks. Nad on seda väärt.