Rahast rääkimine paneb kõhklema
Eesti 100. sünnipäeva korraldajate kõhklus kulude avaldamisel oli arusaamatu, leiab Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm.
Kui alguses oli riigikantselei juurde loodud Eesti 100. sünnipäeva korraldustoimkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht nõus andma infot, kui palju ja mille jaoks riik raha lubab, siis mõne päeva pärast saabus ootamatu vastus.
Turundus- ja kommunikatsioonijuht teatas, et tal ei ole volitust andmeid jagada, sest järgmise aasta eelarvet pole veel vastu võetud. Soovitas artikliga oodata, kajastada EV 100 plaane rahanumbriteta või vaid seni tehtud investeeringutega.
Vastus tekitas hämmeldust, sest rahandusministeerium oli just tutvustanud, milliseks peaks kujunema saabuva aasta riigieelarve. Muu seas oli välja toodud ka EV 100 järgmise aasta eelarve. Seega poleks tohtinud olla põhjust täpsemaid plaane mitte avada. Niisamuti järgnevate aastate omi.
Ümbermõtlemine tekitas kehva mulje
Kui tundsime huvi, milline seadus keelab info avaldamise, kinnitati, et ükski seadus seda ei takista, samuti polevat asi tahtmatuses andmeid jagada. Pigem on küsimus, kuidas anda ülevaadet nii, et see ei tekitaks lugejates nõutust või segadust.
Ümbermõtlemine ja info salapäraga ümbritsemine jättis ometigi kehva mulje. Jõuame ju ikka tagasi selleni, et jutt käib maksumaksja rahast ning oma riigi sünnipäevast, millesse panustame. Nii et peale huvitavate ideede tahaks kulusid teada, ka prognoositavaid.
Kui pärast pealekäimist jagati numbreid, olid need esmalt üldised, ometi tundsime juba päris alguses huvi detailsema info vastu. Konkreetsetele projektidele minevatest summadest sai teada aeglasemalt. Kuna riigile pidavat Exceli tabel meeldima, oodanuks kogu infot varem.