500 euro eest 1000eurone kinkekaart

Hirmus ilmateade

Loomulikult on ilmateadet pingsalt jälginud ka kõik maailma olulisemad keskpangad, kes oma sõnumites on ikka ja jälle üha veenvamalt rõhutanud, et süüdi ei ole mitte halb ilm, vaid ebasobiv riietus. Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi 2012. aastal vahetult enne Londoni olümpiamänge antud lubadus teha euro kaitsmiseks mida iganes meelitasid inimesed küll korraks õue üle pika aja sinna ilmunud päikest nautima, kuid idakaarest ilmunud tormituuled sundisid nad taas tuppa külma eest pakku.

Super-Mario ei andnud alla ning asus inimesi hirmutanud pilvi kokku ostma. Raha oli tal selleks piisavalt ning vajadusel sai seda alati piiramatult juurde trükkida. Super-Mario teadis, et ta peab ostma kokku nii palju pilvi, et inimesed tuleksid jälle õue, tunneksid end turvaliselt ning asuksid taas normaalselt tarbima ja majandama. Super-Mario seadis endale isegi konkreetse numbrilise eesmärgi - inflatsioon peab maksku mis maksab tõusma kahe protsendi peale. Talle ei meeldinud kommertspangad, kes ei laenanud tema arvates piisavalt raha inimestele edasi, ning ta otsustas neid karistada, hakates raha liigselt kinni hoidvaid panku maksustama.

Pangad kaotasid pea

Kommertspangad olid segaduses. Nende sajandeid töötanud ärimudel oli ühtaegu surve all. Vana kooli pankurid oli harjunud laenama kolme protsendiga raha sisse, lisama sellele kolm protsenti marginaali ning suunduma kell kolm golfiväljakule. Kõik oli toiminud – laenuportfellid kasvasid, halbu laene oli vähe ning kliendid, aktsionärid ja töötajad olid leidnud mõistliku rahulolu tasakaalu. Nüüd tuli aga kusagilt keegi libeda jutuga itaallane, kes ajas euribori miinusesse, sundides neid samal ajal üha enam laenama. Saabunud oli äraspidine maailm. Super-Mario tegevuse tulemusena oli tekkinud olukord, kus laenuvõtja oleks teoreetiliselt pidanud maksma tagasi vähem laenu kui algses laenulepingus kirja sai pandud. Pankurid, kes sajandeid olid rõõmustanud deposiitide kasvu üle, hakkasid neid vihkama, sest neile tuli üha enam peale maksta.

Kõigist pingutustest hoolimata pankade laenumahud ei kasvanud ning deflatsiooniline keskkond püsis. Super-Mario otsustas teha viimasele meeleheitliku sammu ning pankadele rahajagamise asemel suunas ta värskelt trükitud raha otse inimestele. Täpsemalt sai iga ELi kodanik osta 500 euro eest tarbekaupade soetamiseks mõeldud 1000eurose kinkekaardi. See oli kaval nõks, mis meelitas paljusid kohe 500 eurot tarbimisse suunama, et oma ostule topeltvõimendus saada. Laovarud hakkasid vähenema, kasvanud nõudlus parandas tööhõivet ning kahe protsendini tõusnud inflatsioon võimaldas keskpankadel taas rahapoliitikat normaliseerima asuda.