„Sina, esitolerast!“

Ta kostitab sõnaga „tolerast“ neid, kes ei nea maa põhja geisid ja moslemeid ning ei arva, et on okei suvalist tänaval pahaaimamatult kõndivat tõmmut inimest saata tagasi sinna, kust ta on tulnud. Enamasti Aafrikasse, sest rohkem sobivaid kohti ei tule ütlejal pähe. Tolerastid on tema meelest need, kes ei jälgi moslemeid halvas valguses näitavaid videoid, mustade või uute uudiste blogisid ega kangestu õudusest, kuuldes sõna “pagulane”. Ja need, kes ei arva, et kõik pagulased tassivad hõlma all pommi.

Pagulased on selle mu tuttava suurim mure. Ta lausa vihkab neid. Kui küsin, kuidas saab toas vaadata ainult ühte nurka, kuigi on ka teisi, on tema vastus konkreetne: “Pole vaja teisi nurki.”

Ta on otsustanud istuda, käed ristis, jõllitada ainsat tema jaoks olemasolevat toa nurka ning korrutada sõnu „tolerast“ ja „pagulane“. Talle on võimatu seletada, et nende sõnade taga on inimesed. Pagulane, gei, moslem, kes iganes – inimesed kõik.

Emotsioonid kuuluvad asja juurde, ka pagulaste, seksuaalvähemuste teema ja usuküsimuste juurde. Aga mina tahaksin üht lihtsat asja. Rahulikku adekvaatset arutelu. Aga ma ei tea, kuidas selle inimese pilku teiste (vaate)nurkade poole suunata. Ja kui ta näeb ainult ühte nurka, siis pole jälle millegi üle arutleda.

Muide, üks nuputamisküsimus mu tuttavalt: “Inglismaal pandi homode saun kinni, kuna see oli moslemitele liiga lähedal. Mida sina kui esitolerast ütled: kas see ei ole mitte homode kiusamine?”